Historical records matching Theodor* Andreas Käärik
Immediate Family
-
son
-
father
-
mother
-
sister
-
brother
-
brother
-
sister
About Theodor* Andreas Käärik
"Theodor Käärik oli esimene riigisekretär" (Sakala-218, 09 november 2006)
"Esimese riigisekretäri sünnikoht sai tähise" (Sakala-220, 12 november 2008)
Eesti esimene riigisekretäär 1918-1923.
Eesti Riigi Trükikoja juhataja 1923-1940.
14-17 I ms-s. Võttis osa Vabadussõjast. 18 Ajutise Valitsuse sekretär, a-ni 20 asjadevalitseja, 20-23 Rahamin-i Riigikassa Peavalitsuse juh. 23-40 Riigi Trükikoja juh. A-st 35 rahaliste loteriide dir. AK liige.
Theodor Käärik oli esimene riigisekretär
09.11.2006 00:01
Heiki Raudla,, ajaloohuviline
Vastutavad ametikohad
11. novembril 1918, samal päeval kui võim Tallinnas läks üle Ajutisele Valitsusele, loodi Riigikantselei eelkäija Ajutise Valitsuse Kantselei. Theodor Käärik sai esimeseks ametisse nimetatud asjadevalitseja kohusetäitjaks. Samal ajal oli ta lühikest aega sõjaministeeriumi kodifitseerimisosakonna ülema abi. Just tema oli see, kes Ajutise Valitsuse nimel andis kindral Laidonerile salajase korralduse desarmeerida Loodearmee. Olles ise vaid kapteni auastmes, kirjutas ta sellele käskkirjale ilmselt mõnuga alla.
12. novembrist 1918 kuni 18. novembrini 1919 oli Käärik Ajutise Valitsuse asjadevalitseja. Ta vabastati sellelt kohalt, sest valiti Asutava Kogu liikmeks Tööerakonna nimekirjas.
Pärast seda, kui aprillis 1919 oli kokku kutsutud Asutav Kogu ja ametisse asunud valitsus, nimetati Ajutise Valitsuse Kantselei ümber Vabariigi Valitsuse Kantseleiks. Põhiseaduse jõustumise tõttu sai asutus 21. detsembril 1920 Riigikantseleiks ning asjadevalitseja riigisekretäriks. Seega võib öelda, et Viljandimaalt pärit Theodor Käärik oli Eesti Vabariigi esimene riigisekretär.
Aastatel 1920—1923 töötas Käärik tol ajal erakordselt vastutusrikkal Riigikassa peavalitsuse juhataja ametikohal. Siin võttis ta vastu ja kirjutas alla kviitungile Venemaalt 15 miljoni kuldrubla (11 610 kilogrammi kulla) saamise kohta Tartu rahu tingimuste järgi. Käärikut võib seega pidada üheks Eesti informeeritumaks isikuks vabariigi algusaastatel.
Käärik kuulus veel mitmesse organisatsiooni. Näiteks oli ta Eesti Ühistegelaste Liidu juhatuse liige ja osales Eesti Autoklubi tegevuses. Alates 1923. aastast kuni surmani 1940. aastal töötas ta Riigi Trükikoja juhatajana.
Käärik organiseeris riigi ametlike väljaannete ja raha trükkimist. Sel alal oli ta tegevus üpris edukas: 1923. aastast trükiti kõik paberrahad ja vermiti kõik mündid kohapeal, Kääriku juhitavas asutuses. Ta oli 1935. aastal Eesti riigi rahaliste loteriide direktor.
Initsiaalid riigivapi all
Et aga tegijal juhtub nii mõndagi, ei pääsenud ka Käärik skandaalideta. Nimelt lasi ta 1928. aastal vermitud 25-sendisele mündile otse riigivapi alla panna oma initsiaalid (täpsemalt mitte T. K., vaid TK). Neid münte vermiti 2 025 000 tükki. Hiljem korjati need käibelt, kuid hoopis sel põhjusel, et nende suurus ja raskus kattusid ühe teise riigi kõrge väärtusega mündi omadega ja neid kasutati seal automaatides. See sünnitas paksu pahandust valitsusringkondades ning andis tööd karikaturistidele ja leheneegritele.
1928. aastal juhtus veel üks prohmakas. Nimelt trükiti endisele 100-margasele punase kirjaga «ÜKS KROON». Seda vahetati välismaal kui 100 Eesti krooni ja riigil tuli need valuuta eest tagasi osta.
See-eest paberrahadel oli Kääriku allkiri igati õigustatud. 1000-margasel oli koguni kahe Viljandi mehe allkiri: rahaminister Karl Baarsi ja Riigi Trükikoja juhataja Theodor Kääriku oma.
Teatud mõttes oli Käärikul ehk õiguski. Ta oli olnud üks rahvusväeosade aktiivsemaid organisaatoreid, kuid talle «unustati» anda Vabadusrist. Ainsaks tunnustuseks töö eest jäi Käärikule pikaks ajaks 1917. aasta manifestatsiooni organiseerija märk, mille lasid valmistada tema kaasvõitlejad. Lõpuks saadi kõrgemal pool sellest aru ja 1929. aastal annetati talle Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II aste ja 1938. aastal Valgetähe teenetemärgi II klass.
Võltsimine polnud võimalik
Hoopis huvitav lugu juhtus 1927. aasta märtsis. Helsingis kohtu all olev väärtmärkide võltsijate jõugu juht Onni Mattila teatas, et kõik võltsitud Soome väärtpaberid, tempelmargid, tšekid ja raha olid valmistatud Eesti riigile kuuluvas trükikojas.
Käärik lükkas kõik süüdistused ümber, öeldes, et võltsimine on võimalik vaid siis, kui enamik töötajatest sellest teab. Riigi Trükikojas oli tollal palgal 220 inimest ja nende kõigi äraostmine käinuks suursullerilgi üle jõu. Käärik ei kaotanud selles totras olukorras huumorimeelt, öeldes: «Meie trükikojas tehakse esimese järgu tööd. Kui meie teeme raha järele, siis teeme nii, et keegi sellest aru ei saa.»
Pärast Eesti okupeerimist vabastati Theodor Käärik ametist. Küllap oleks temagi arreteeritud ja külmale maale saadetud, kuid mehe halb tervis ei lasknud okupantidel seda plaani ellu viia. Ta viidi haiglasse.
Theodor Käärik suri 51-aastasena 3. detsembril 1940 Tallinnas Nõmme tuberkuloosihaiglas kopsuverejooksu tagajärjel. Ta on maetud Viljandi Vanale kalmistule üsna Ugala teatri praeguse parkimisplatsi ligidale.
Autor tänab abi eest artikli kirjutamisel Viljandi Muuseumi direktorit Jaak Pihlakut ja Theodor Kääriku poega Kaljo Käärikut Rootsist.
E.Ü.S. Põhjala vilistlane - http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=579737
Foto - http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=749808&_xr=5ba78e...
Fotod - Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110702604166&img=era095...
Viljandi vana kalmistu, Pauluse kogudus, Pauluse X, 131-6
Theodor* Andreas Käärik's Timeline
1889 |
October 29, 1889
|
Kärksi, Uue Võidu, Viljandimaa, Eesti (Estonia)
Sündinud Schloss Fellin Kärksi 1889; http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1290.1.331:21?1325,363,884,2... |
|
1917 |
March 14, 1917
|
Pärnu, Estonia
|
|
1919 |
October 9, 1919
|
Estonia
|
|
1940 |
December 3, 1940
Age 51
|
Tallinn, EW
|
|
???? |
Viljandi Vana kalmistu k131 p06, Viljandi, EW
|