Pontus De la Gardie

‹ Back to De la Gardie surname

How are you related to Pontus De la Gardie?

Connect to the World Family Tree to find out
Start your family tree now

Pontus De la Gardie's Geni Profile

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!
Get Started

Related Projects

Pontus De la Gardie (D'Escouperie)

French: Ponce d'Escouperie, Russian: Понтус Делагарди, Finnish: Pontus De la Gardie (D Escouperie), Swedish: Baron Pontus De la Gardie
Also Known As: "Ponce Scorperier"
Birthdate:
Birthplace: Caunes, Languedoc-Roussillion, France
Death: November 05, 1585 (65)
Narva, Narva linn, Ida-Viru County, Estonia (Drowning )
Place of Burial: Reval (Tallinn), Estonia
Immediate Family:

Son of Jacques d'Escoperier and Catherine de la Sainte Colombe
Husband of Sophia Elisabeth Johansdotter Gyllenhielm
Fiancé of Margareta Stensdotter (Lewenhaupt)
Partner of N.N.
Father of Elisabeth Pontusdotter; Brita Bsse. De la Gardie; Baron Johan De la Gardie, till Ekholmen and Count Jakob De la Gardie

Occupation: Fältherre, Ämbetsman, Friherre till Ekholmen 1571, Generalfältherre
Managed by: Private User
Last Updated:
View Complete Profile
view all

Immediate Family

About Pontus De la Gardie

Pontus De la Gardie was a French nobleman and military in the service of Denmark and Sweden.

He was born as Ponce d'Escouperie in Russol (Aude), Languedoc, as a son of Jacques Jacques Scorperier and Catherine de Sainte-Colombe. As a youngster, he wanted to become a priest and was educated in a monastery. He changed his mind however, and left Languedoc to become a mercenary in the service of Denmark. De la Gardie was promoted to officer and was in charge of a regiment of mercenaries.

In 1565, during the Northern Seven Years' War, he was captured by Swedish troops at Varberg, and changed allegiance to Sweden. De la Gardie quickly became a favourite of John III of Sweden and in 1569, after only four years in the Swedish service, he received noble status. In 1571, he was created a baron and was given Ekholmen Castle.

He was then suspected to have taken part in a plot to assassinate John III. The plot was led by Charles de Mornay, who was in contact with Christina of Denmark and the French ambassador in Copenhagen Charles Dançay.

John III was to be killed during a swords dance performed by Scottish mercenaries at the party which was to be given in October that year before the Scottish mercenaries departure to the Baltic. After the assassination, the king's brother Duke Charles was to be placed upon the throne.

The plot did not materialize as de Mornay lost his nerve and never gave the sign to the mercenaries to take action. In September 1574, the plot was revealed and Charles de Mornay was arrested, interrogated and executed. It was never made clear who participated in the plot. However, it is noted, that the suspected conspirators Hogenskild Bielke, Gustaf Banér and Pontus De la Gardie, often gathered at meetings in the apartment of Princess Elizabeth of Sweden, meetings where Princess Cecilia of Sweden had also frequently been seen, and the two sisters and their brother Charles were somewhat compromised though they were never accused. Pontus De la Gardie was himself never put on trial for his suspected involvement in the affair.

After Clas Åkesson Tott's resignation as the supreme commander of the Swedish forces in Finland and Estonia as a consequence of the Siege of Wesenberg (1574) during the Livonian War, De la Gardie took over Tott's office. De la Gardie's skills combined with the fact that Sweden's enemy Russia had to transfer troops to defend against Polish attacks further south led to considerable military success for Sweden during the following years.

In the fall of 1580, Karelia was conquered. De la Gardie led his troops over the frozen Gulf of Finland to capture the fortresses of Wesenberg (now Rakvere) and Tolsburg (now Toolse). In September 1581, Narva was taken after a storming that had been preceded by a massive bombardment. 4,000 soldiers and civilians were killed, pointing out the fact that De la Gardie was not only a skillful warrior, but a cruel and hard commander as well. De la Gardie and his Swedish / Finnish troops went on to capture the fortress of Ivangorod and several other fortresses that autumn. In 1582, the war with Russia was ended and Sweden got to keep the conquests made in Karelia and Ingria, but had to withdraw from Livonia.

De la Gardie was the most renowned military commander in Sweden during the 16th century and has been credited with much of the country's military success in the 1580s. An example of his ingenuity was the strategy of using zigzag shaped saps during the siege of Narva, a new technique at the time.

De la Gardie drowned in the Narva River and is buried in St Mary's Cathedral of Tallinn. His tomb chest is made by well-known artist and architect Arent Passer.

Family

On 4 February 1580 De la Gardie married Sofia Johansdotter Gyllenhielm, the illegitimate daughter of John III of Sweden and the Finnish society lady Karin Hansdotter. During the wedding act, a gallery in the church broke and one person was killed. Some sceptics claimed it was a bad omen or a divine act with which God condemned the marriage.

Pontus De la Gardie and Sofia Gyllenhielm had three children:

  1. Brita De la Gardie (Pontusdotter) (1581–1645),
  2. Baron Johan De la Gardie (1582–1642), a statesman of the Swedish Empire, and
  3. Count and Field Marshal Jacob De la Gardie (1583–1652), a very significant military leader

Further reading

  • Arrhenius-Örnhiälm, Claudius (1625-1695) (1690). Vita Illustrissimi Herois Ponti De La Gardie, Excercituum Sveciae Supremi Campi Ducis, Regnante Johanne III. Svecorum Rege Gloriosissimo : Cujus occasione totius fere Livoniae Historia exhibetur ; Ex incorruptae veritatis monumentis ... concinnata. Lipsiae, Leipzig: Apud. Jo. Frider. Gleditsch.

References

  • 1. ^ Eriksson, Bo. "En katt bland hermelinerna" (in Swedish). http://www.smb.nu/index.php/boklista/tvekampen?&fontsize=3&fontsize.... Retrieved 8 January 2010.
  • 2. ^ Peterson, Gary Dean (2007). Warrior kings of Sweden. The rise of an empire in the sixteenth and seventeenth centuries. McFarland. p. 93. ISBN 0786428732.
  • 3. ^ a b c Eriksson, Bo (2007) (in Swedish). Lützen 1632. Stockholm: Norstedts Pocket. pp. 55–56. ISBN 978-91-7263-790-0.
  • 4. ^ The stonemasons

Links

Über Pontus De la Gardie (Deutsch)

Pontus De la Gardie, Freiherr von Ekholmen, (* 1520 in Caunes-Minervois, Languedoc; † 5. November 1585 im Fluss Narva ertrunken) war ein schwedischer Heerführer und Gouverneur von Livland.

Pontus De la Gardie wurde auf Schloss Russol in Frankreich geboren und war Stammvater des schwedischen Adelsgeschlechts De la Gardie. Er kämpfte zunächst unter dem Comte de Brissac in Italien, dann 1557 in der Schlacht bei Saint-Quentin in Frankreich und Schottland zur Zeit Maria Stuarts. Später ging er nach Dänemark und stand ab 1565 in schwedischen Diensten. Er eroberte für Schweden die Ostseeprovinzen Estland und bis 1581 Ingermanland im Kampf gegen Russland.

Pontus heiratete am 4. Februar 1580 im Schloss von Vadstena Sofia Gyllenhielm, eine leibliche Tochter König Johanns III. von Schweden. Sie starb bei der Geburt ihres dritten Kindes.

1583 war er schwedischer Verhandlungsführer beim Vertrag von Pljussa.

Pontus De la Gardie und seine Frau sind im Tallinner Dom begraben.

Kinder aus der Ehe mit Sofia Johansdotter Gyllenhielm

Literatur

Pontus De la Gardie. In: Herman Hofberg, Frithiof Heurlin, Viktor Millqvist, Olof Rubenson (Hrsg.): Svenskt biografiskt handlexikon. 2. Auflage. Band 1: A–K. Albert Bonniers Verlag, Stockholm 1906, S. 229 (schwedisch, runeberg.org).

References

  1. ^ Eriksson, Bo. "En katt bland hermelinerna" (in Swedish). http://www.smb.nu/index.php/boklista/tvekampen?&fontsize=3&fontsize.... Retrieved 8 January 2010. 
  2. ^ Peterson, Gary Dean (2007). Warrior kings of Sweden. The rise of an empire in the sixteenth and seventeenth centuries. McFarland. p. 93. ISBN 0786428732. 
  3. ^ a b c Eriksson, Bo (2007) (in Swedish). Lützen 1632. Stockholm: Norstedts Pocket. pp. 55–56. ISBN 978-91-7263-790-0. 
  4. ^ The stonemasons

=Links=

Isikust Pontus De la Gardie (eesti)

Vabahärra
Pontus De la Gardie (12.06.1520 Caunes – 05. 11.1585 Narva) oli Rootsi väejuht, [https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_De_la_Gardie Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.

Elulugu

Pontus De la Gardie oli pärit Prantsusmaalt Languedocist. Noorena kandis ta nime Ponce Scorperier. Ta õppis kloostris, kuid loobus vaimuliku elukutsest ja astus Prantsuse armeesse, teenis 1551. aastast Piemontes krahv Brissaci juhitud Prantsuse ratsaväes ja võttis nimeks Pontus De la Gardie. Seejärel Šotimaal, kuninganna Mary Stuarti õukonnas, kus osales Šotimaa protestantide ja katoliiklaste vahelises sõjas. Aastast 1559 teenis ta Taani sõjaväes, kus Nils Boije juhitud Rootsi väed 1565 Põhjamaade seitsmeaastase sõja ajal (1563–1570) Varbergi vallutamise järel sattus vangi ja astus Rootsi kuninga Erik XIV teenistusse. Rootsi teenistuses tegeles ta välissuhtlusega Rootsi Euroopas, tänu eelnevale keeleoskusele ning 1568 sai temast kuningas Erik XIV õuemarssal.

1569. aastast oli ta Gyllenstierna, Bjelke, Flemingi ja Stenbockiga Rootsi kuninga Johan III poolt asutatud Jumala talle ordu (Guds Lambs Orden) rüütel. 1571. aasta 17. juulil sai ta Ekholmi vabahärratiitli. Ta oli ka Kjulaholmi, Sundby ja Toresta härra Uppsala piiskopkonnas ning Kolga mõisa omanik Kuusalu kihelkonnas.

Ta oli aastast 1574 Eestimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas väliooberstina 1580–1583 Liivimaa sõjas Rootsi väge, vallutas 1580 Schlossburgi (Käkisalmi).

Eestisse saabus ta 1581. aasta talvel Soomest, juhtides oma väe üle külmunud Soome lahe, Narva piiramise ajal võttis ta kasutusele sõdadest Euroopas tuntuks saanud siksakikujulised piiramiskraavid, mis sel ajal oli veel Liivimaal uus nähtus, vallutas 1581 Rakvere, Toolse, Narva, Ivangorodi ja Jama (Jamburg, praegu Kingissepp).

1583. aastal nimetati ta uuesti Eestimaa kuberneriks.

Kahekümneviieaastase sõja Pljussa vaherahu läbirääkimiste ajal (1585) Moskva tsaaririigiga uppus Pontus De la Gardie koos Määri mõisniku Brun Dückeriga ja vene keele tõlgi Hans von Strassburgiga Narva jõkke. Ta maeti Tallinna Toomkirikusse. Tema hauamonumendi valmistas Arend Passer.

Perekond

Pontus De la Gardie abiellus Vadstena lossis 14. jaanuaril 1580 Johan III vallastütre Sofia Gyllenhielmiga. Laulatuse ajal kukkus kiriku rõdu alla ja üks inimene sai surma – seda peeti halvaks endeks ja tunnusmärgiks, et jumalale on see abielu vastumeelne.

Abielust sündisid:

  1. Brita (Pirita) De la Gardie (1581–1645), abiellus 1614. aastal feldmarssal Jesper Mattson Cruusiga (rootsi keeles Cruus af Edeby) (surn. 1622); 1631. aastal vabahärra Gabriel Gustafsson Oxenstiernaga (1587–1640)
  2. Johan De la Gardie (1582–1642), Rootsi riigitegelane, Ekholmi vabahärra
  3. Jakob De la Gardie (1583–1652), Rootsi riigitegelane, Läckö krahv

/////

Prantsusmaalt Languedocist pärit Rootsi väejuht. Noorest Pontusest pidi saama vaimulik, kuid ta valis sõjaväelise karjääri. 1559. a astus ta Taani teenistusse ja võitles Põhjamaade 7-aastases sõjas. 1565. a langes P. De la Gardie rootslaste kätte vangi ja läks üle Rootsi teenistusse. Järgnes Johan III soosing ning kõrge positsioon diplomaadi ja väejuhina. 1574 nimatas kuningas ta Liivimaa asehalduriks ja 1581 kuberneriks, 1583 aga riiginõukogu liikmeks. 1580-83 juhatas P. De la Gardie Liivi sõjas edukalt Rootsi vägesid, sundides Venemaa Pljussas vaherahu sõlmima. Kaks aastat hiljem, pidades venelastega läbirääkimisi vaherahu pikendamise üle, uppus ta Narva jõkke. Maetud Tallinna Toomkirikusse. 1581. a läänistas Johan III P. De la Gardie'le Kolga mõisa. P. De la Gardie pani aluse võimsale suguvõsale, mille liikmed mängisid suurt rolli Rootsi ajaloos ning olid ühtlasi ka suurmaavaldajad ja mõisaomanikud Eestis. P. De la Gardie pojatütar abiellus krahv Gustav Otto Stenbockiga, kelle pärijate käes püsis Kolga mõis Eesti Vabariigi maareformini, mõisasüda aga veel pärast sedagi.

Linkit

About Pontus De la Gardie (suomi)

Pontus De la Gardie oli ranskalaissyntyinen ruotsalainen sotapäällikkö, jonka alkuperäinen porvarisnimi oli Ponce d'Escouperie.

Hänen isänsä oli kauppias Jacques Scorperier. Jäätyään ruotsalaisten sotavangiksi ja siirryttyään Ruotsiin 1565 hän omaksui uuden nimen, joka juontuu hänen Languedocin maakunnassa sijainneen synnyinkaupunkinsa Caunes-Minervoisin lähellä olevasta La Gardien tilasta.

Hänen puolisonsa oli kuningas Juhana III:n tytär Sofia Johansdotter Gyllenhielm. Jakob De la Gardie oli heidän poikansa.

Ranskassa sotilaspalveluksen aloittanut De la Gardie siirtyi Tanskan palvelukseen, mutta joutui seitsenvuotisessa sodassa ruotsalaisten vangiksi vuonna 1565 ja siirtyi Ruotsin armeijaan. Hän johti Ruotsin Venäjää vastaan käymää sotaa, joka alkoi vuonna 1580.

Hän onnistui valloittamaan Inkerin ja Käkisalmen, ja hänestä tuli Viron ja Inkerinmaan käskynhaltija. Hän solmi aselevon venäläisten kanssa vuonna 1583.

Hän hukkui Narvajokeen ja hänet on haudattu Tallinnan tuomiokirkkoon.

Lähteet

↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1 (1754) s. 62 ↑ Personakt för Pontus de la Gardie ↑ Nenonen, Kaisu-Maija & Teerijoki, Ilkka: Historian suursanakirja. WSOY, 1998. ISBN 951-0-22044-2.

Linkit

About Ponce d'Escouperie (Français)

Pontus De la Gardie, de son vrai nom Pontus d'Escoperier, né vers 1530 à Caunes-Minervois, dans l'Aude, et mort à Narva (aujourd'hui en Estonie) le 5 novembre 1585, est un noble français qui fut au service du royaume de Suède.

Origines et famille

Il est le troisième fils de Jacques Ier d'Escoperier, marchand et bourgeois anobli [A. D. Aude, 3 E 15024, acte du 9 avril 1550] comme viguier de l'abbé de Caunes et lieutenant de prévôt des maréchaux, sieur de la Gardie, Russol et Ornesons et probablement marié en 1511 avec une fille du riche marchand Armengaud. Ses deux frères aînés sont :

  • Auger De la Gardie, l'aîné, qui épouse, en 1562, demoiselle Barbe de Blés, fille de Gabriel de Blés, baron de las Rives, en Rouergue, dont il eut trois enfants décédés sans postérité, ayant été tués jeunes à la guerre, et l'un desquels servait dans les pages du duc de Joyeuse ;
  • Étienne De la Gardie, qui forma la branche des La Gardie, en Languedoc.

Carrière militaire

Jeune, il envisage de devenir prêtre et étudie dans le couvent de Montolieu. Il change d'avis et s'engage en tant que mercenaire d'abord dans le Piémont pour la France, ensuite au service du roi de Danemark qui voulait dominer la Baltique. Promu officier et placé à la tête d'un groupe de mercenaires, il fait par la suite carrière pour le royaume de Suède après avoir été capturé par des troupes de ce pays en 1565 pendant la Guerre nordique de Sept Ans à Varberg et envoyé comme ambassadeur en France. Bénéficiant de la reconnaissance royale, nommé chevalier et gouverneur de l'Estonie, vice-roi en 1575, il est chargé de plusieurs ambassades à Rome, puis il commande en chef les troupes suédoises ; il fait face à Ivan le Terrible et il remporte contre lui la bataille de Narva 1581, ville stratégique appartenant à la Russie.

Il épouse Sophie Gyllenhielm (sv), une fille naturelle du roi Jean III de Suède, dont il eut trois enfants:

Général en chef des armées suédoises, il transplanta en Suède une branche de la maison de la Gardie, qu'il éleva au premier rang de la noblesse de ce royaume. Il périt naufragé dans la Narva, le 5 novembre 1585.

Son corps fut transporté à Reval, en Livonie, où quatre ans après, Jean de la Blanque de Rasick, son cousin languedocien qu'il avait fait venir auprès de lui, devenu tuteur de ses enfants, lui fait ériger un mausolée de marbre dans la cathédrale Sainte-Marie de Tallinn par le sculpteur Arent Passer.

Son fils Jacob De la Gardie, comte, libre baron du royaume, sénateur, grand connétable de Suède, continua la descendance masculine de Pontus De la Gardie. Il naquit le 20 juin 1583 et mourut en 1652. Il fut marié à Ebba Brahe, fille du comte Magnus, vice-roi de Suède, dont il eut six enfants.

Une de ses descendantes, Hedvig Catharina De la Gardie sera la mère d'Axel Fersen, le confident de Marie-Antoinette, Reine de France.

References

  1. ^ Eriksson, Bo. "En katt bland hermelinerna" (in Swedish). http://www.smb.nu/index.php/boklista/tvekampen?&fontsize=3&fontsize.... Retrieved 8 January 2010. 
  2. ^ Peterson, Gary Dean (2007). Warrior kings of Sweden. The rise of an empire in the sixteenth and seventeenth centuries. McFarland. p. 93. ISBN 0786428732. 
  3. ^ a b c Eriksson, Bo (2007) (in Swedish). Lützen 1632. Stockholm: Norstedts Pocket. pp. 55–56. ISBN 978-91-7263-790-0. 
  4. ^ The stonemasons

=Links=

О Понтусе Делагарди (русский)

Понтус Делагарди (швед. Pontus De la Gardie, фр. Ponce d'Escouperie; 1520 (?), Кон-Минервуа, Лангедок — 5 ноября 1585, Нарва) — шведский полководец и дипломат французского происхождения. Барон Экхольм (с 1571), член риксрода, губернатор Эстляндии (1574—1575), губернатор Лифляндии и Ингерманландии (1583—1585). Основатель шведского дворянского рода Делагарди.

Участвовал в кампаниях французской армии в Пьемонте и Шотландии, в Северной семилетней войне, сначала на стороне Дании, а потом на стороне Швеции. На службе у шведских королей и снискал наибольшую славу. Участвовал в заговоре герцога Юхана против его брата, короля Эрика XIV, благодаря чему особенно возвысился после свержения Эрика и провозглашения заговорщика королём Юханом III.

Выполняя различные военные и дипломатические поручения нового государя, посещал дворы европейских монархов и воевал в Эстляндии с войсками Ивана Грозного. Наибольшие военные победы одержал в начале 1580-х годов, когда, воспользовавшись тем, что русские войска были связаны войной с Речью Посполитой, во главе шведского войска захватил Корельский уезд, Эстляндию и часть Ижорской земли, в том числе отобрав у Русского царства главный морской порт на Балтике — Нарву. Его военные успехи принудили Россию к заключению невыгодного для неё Плюсского перемирия, закреплявшего земельные приобретения Делагарди за Швецией.

В Википедии есть статьи о других людях с фамилией Делагарди.

Links

Om Baron Pontus De la Gardie (svenska)

Pontus De la Gardie, friherre De la Gardie, friherre till Ekholmen i Veckholms socken, Uppsala län, herre till Kolck i Kusals socken i Livland, Kjulaholm samt Sundby i Västra Ryds socken och Toresta i Lossa socken.

Född på La Gardie i Languedoc 1520. Av föräldrarna bestämd för det andliga ståndet, erhöll Pontus De la G. sin uppfostran i Montlieu i stiftet Carcassonne. Men hans livliga lynne förde honom med omotståndlig makt till krigaryrket. Han gjorde sitt första fälttåg under marskalk Brissac i Piemont och deltog i flera af de europeiska staternas inre strider. Pontus De La G. landsteg sedan i Skottland med de trupper, vilka Henrik II ditsände för att understödja Maria av Guise, och ingick efter freden i Château-Cambresis i dansk krigstjänst. Skickad av sin nye herre med en fänika franska och skotska »halsjärnsknektar» att undsätta Varberg, blev han av Nils Boije därstädes tillfångatagen och röjde alls ingen obenägenhet att utbyta den danska krigstjänsten mot den svenska. Genom klokhet, mod och skicklighet steg han snart högt i Erik XIV:s ynnest, och bibehöll sig däri, i trots af Göran Perssons föreställningar till kungen att sända P. De la G. till sitt land igen, »där hans släkt inte är att skräppa och skryta med». Att Göran Perssons misstroende icke var alldeles utan grund, visade sig, då P. De la G. övergick på hertigarnas sida och huvudsakligen ledde det företag, som berövade Erik krona och rike. Han intog därefter en gunstlingsplats hos Johan III och belönades av honom med förläningar och utmärkelser samt användes i flera viktiga beskickningar till hansestäderna, Frankrike, Nederländerna, Neapel och påven Gregorius XIII, med vilken han förde underhandlingar om villkoren för svenska kyrkans återförening med den katolska.

När kriget utbröt mot Ryssland, utnämnde Johan III P. De la Gardie till fältöverste 1580 och sände honom väl utrustad öfver till Finland. Den tappre krigshövdingen begynte sitt uppdrag med intagandet av Keksholm 1580, varefter han på den starka isen övergick Finska viken från Viborg till Ingermanland och intog Wesenberg och Tolsburg i Estland 1581. I mars gick han åter över till Finland, besökte Sverige, anlände i augusti åter till Estland och anföll ånyo Ingermanland. Narva stormades den 6 september. Därpå gav sig Ivangorod, Jama och Koporje, varmed hela Ingermanland var i svenskarnas våld och ryssarna stängda från Östersjön. Genom dessa lysande bragder injagade han en sådan räddhåga hos ryssarna, att de i litanian satte P. De la Gardies namn bland allt det onda, för vilket de bådo Gud bevara sig. 1582 blef han generalfältherre och öfverste-befallningsman vid konungens krigsmakt. Själv insåg han likväl osäkerheten av en vapenlycka, som skulle uppehållas på andra sidan havet, i ett främmande land och mot en mäktig stat, varför han rådde konungen till fred på de fördelaktiga villkor ryssarna erbjödo. Men Johan ville icke höra talas härom, utan beredde sig att på det kraftfullaste fullfölja kriget mot Ryssland. Emellertid kom det 1583 till ett stillestånd, som vid nya sammanträden förlängdes. P. De la G., som var svensk ståthållare i Livland (Estland) och Ingermanland, deltog i underhandlingarna. Då han den 5 november 1585 skulle bege sig från platsen för rådplägningen och i en båt rodde utför Welikafloden mot Narva, kantrade den bräckliga farkosten och P. De la G., som ännu var svag efter en nyss genomgången sjukdom, omkom tillika med arton personer.

Han hade 1571 blifvit upphöjd till friherre, med Ekholmen till stamgods, och gift 1580-02-04 på Vadstena slott med hovjungfrun hos prinsessan Elisabet Sofia Gyllenhielm, naturlig dotter av konung Johan III och Catharina Hansdotter

Pontus De la Gardie född 1520 i Languedoc Frankrike fältöverste ståthållare sändebud både till Kejsaren och Påven. Gift 1580 i Vadstena med Konung Johan III:s illigitima dotter Sofia Gyllenhjelm Pontus drunknade i Narovafloden 1585-11-05

Länkar

view all

Pontus De la Gardie's Timeline

1520
June 12, 1520
Birth of Pontus De la Gardie
Caunes, Languedoc-Roussillion, France
1560
1560
Birth of Elisabeth Pontusdotter
1581
April 1581
Birth of Brita Bsse. De la Gardie
Turku, Finland
1582
May 3, 1582
Birth of Baron Johan De la Gardie, till Ekholmen
Reval, Tallinn, Harju County, Estonia
1583
June 20, 1583
Birth of Count Jakob De la Gardie
Reval, Tallinn, Harju County, Estonia
1585
November 5, 1585
Age 65
Death of Pontus De la Gardie
Narva, Narva linn, Ida-Viru County, Estonia
????
Burial of Pontus De la Gardie
St. Mary's Cathedral, Reval (Tallinn), Estonia
English (US)   eesti   Svenska   Español (España)   Français   עברית   Norsk (bokmål)   dansk   Nederlands   Deutsch   »
To enable the proper functioning and security of the website, we collect information via cookies as specified in our Cookie Policy. Geni does not use any third-party cookies.