Historical records matching Maria Feodorovna, Empress consort of Russia
Immediate Family
-
fourth cousin
-
daughter
-
daughter
-
brother
About Maria Feodorovna, Empress consort of Russia
- Name/title: Marie Sophie Fredrica Dagmar Princess(prinsesse) of Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg.
- By Marriage: Marie Feodorovna Romanov 1866.
- Empress consort of All the Russias: Tenure 13. March 1881 – 1 November 1894 Coronation 27. May 1883
Links:
- The Peerage
- Geneall
- Find a Grave
- Reburial In Danish
- Kejserinde Dagmar In Danish
- Johann the Younger #1345 + #1464
- Wikipedia: English Dansk
Kilde: Wikipeida: www.wikipeida.dk: Første forlovelse:
Dagmar og hendes første forlovede, storfyrst Nikolai. I 1864 blev Dagmar folovet med den russiske tronarving, storfyrst Nikolai Alexandrovitj.
Den tiltagende støtte til den slavofile ideologi i Rusland fik hans far, Alexander 2. af Rusland til at lede efter en brud til Nikolai, i andre lande end de små tyske fyrstendømmer, hvori man normalt fandt en brud til den kommende kejser.
I 1864 tog Nikolai til Danmark, hvor han blev forlovet med Dagmar. Nikolai led af et svagt helbred og allerede den 24. april, 1865 døde han af tuberkulose i Nice i Frankrig.
Hans sidste ønske var efter sigende, at Dagmar skulle gifte sig med hans yngre bror, den senere Alexander III.
Dagmar havde på daværende tidspunkt allerede begyndt sin undervisning i russisk, og sin overgang til den ortodokse kirke.
Anden forlovelse og ægteskab:
Dagmar og Alexanders bryllup:
Efter sørgeåret var omme og efter en omfattende korrespondance mellem de to familier for at genoptage forbindelsen, ankom Alexander til Danmark i 1866, og kort efter fulgte forlovelsen.
Dagmar forlod København 22. september, 1866. H.C. Andersen var blandt dem, som flokkedes ved kajen for at tage afsked med hende.
Dagmar blev varmt modtaget i Kronstadt af Alexander 2. af Rusland og hele hans familie, og fik som gave en af kejserfamiliens boliger i Peterhof.
Dagmar og Alexander blev gift i Vinterpaladset i St. Petersborg d. 9. november 1866.
Ved indtrædelsen i den ortodokse kirke og ægteskabets indgåelse tildeltes hun navnet Maria Feodorovna (Rus.: Мария Фёдоровна), men blev internt i familien kaldt "Minnie". Blandt hendes børn var Ruslands sidste monark, Nikolaj II, som hun overlevede med 10 år.
Марию Фёдоровну попал-бы то-же токая судьба как семью Николая.но когда она была в Ливадий\летним рездений\.пришли представители Севастополский революционного комитета.Приказом об расстреле Марию Фёдорону.но предстовитель помиловал её.На следующий день.за этот поступку претстовителья расстреляли за решение Севастполького революцонного совета.Следующий день пришли немцы.Они пускали её через Германию в Данию.Там она умерла с горемь и полезним. ......... Keiser oli suremas.Surivoodi juurde astus aeglasel sammul kuulus arst Zahharjin.Doktoril endal oli astma,ta ei suutnud puhkamata teha üle paari sammukorraga,seepärast olid kogu saali pikkuses ,kuni magamistoa ukseni seatud ritta tugitoolid.Keisri magamistoas oli vaimulik.Kroonlinna Johann ja keisri hingekarjane Joann Janõsev.Ja arstid .Nad kohtusid surija kõrvaljõuetu arstiteadus ja kõikvõimas palve,mis peab kergendama surija viimaseid kannatusi.Kõik on lõppenud.Magamistoa uks avaneb.Tohutu Voltaire i stiilis tugitoolis istub surnud keiser.Keisriinna embab teda .Pisut eemal seisab kahvatu Nicky.Keiser suri istudes tugitoolis..........20 oktoober 1894.Mu jumal küll!Milline päev?Jumal kutsus enda juurde meie jumaldatud,kalli,palavalt narmastatud papa.Pea käib ringi ,ei suuda uskuda ,õudne tegelikkus tundub nii ebatõenäoline.Kogu hommiku olime tema juures.kella poole kolme paiku võeti ta pühale armulauale.Oh issand .Üle tunni aja seisin tema peatsis ja toetasin tema pead.See oli pühaku surm.........Nagu tavaliselöt kaasnesid troonile asumisega igasugused kuulujutud.Ühe versiooni järgi olevat leskkeisriinna tahtnud asendada Nikolai oma lemmikpoja Mihhailiga ja olevat püüdnud sundida Nikolaid troonist loobuma...Kuid see oligi vaid kuulujuttTema mehe ja poja kuulus minister S.J.Witte tõi oma "Mälestuses" ära vestluse keisriinnaga,mis puudutas Nikolaid.....KaS TE TAHATE ÖELDA,ET VALITAEJAL EI OLE VAJALIKKUISELOOMU?sEE ON TÕESTI NII,vastas Maris Fjodorovna,kuid sellisel juhul peaks teda asendama Misa,temal aga on veelgi vähemtahet ja iseloomu.Nähtavasti oli õigem teine kuulujutt,mis sammuti keisrikojast liikvele läks.Kui Aleksander suri ,ei olnud ta veel 50-ne aastanegi.Seehiiglane tundus olevat igavene.Kui Nikolai sai ootamatult teada isasurmahaigusest,hakkas tal hirm.Tema paanilisi ütlemisi tsiteerib oma memuaaarides lapsepõlve sõbet Sandro...Nikolai palus luba troonist loobuda.Kuid Aleksander oli kõikumatu:troonipärimise seadust tuleb täita-Nikolai peab troonile asuma.Vastutasuks Nikolai kuuleka nõustumise eest lubatigi tal abielluda Hesseni printsessiga...Ja siis nukker sügispäev Peterburis,Nikolai vaksali perrooni äärde saabus leinarong.Aleksandri kirstu oli teiste seas tulnud vastu võtma ka juba nimetatud minister Witte.Uas keiser saabus Peterburgi koos pruudiga ,tulevane keisriinna ,kelllesse ,nagu räägitakse,ta on armunud,kirjutas Witte.Alixsi maimused hakkasid täide minema:ta saabus Peterburi kohe kirstu järel.Matused kestsid kaua.Kui metropoliit pidas oma järjekordset pikka kõnet ,ei pidanud leskkeisriinna vastu,teda tabas närviatakkning ta karjus:Aitab,Aitab,Aitab...Keiser maeti Peeter-Pauli kirikusse.Riigis kuulutati välja aastane lein.Kuid nende pulmad pidid toimuma juba nädala pärast-Nikolai ema sünnipäeval.Kuni pulmadeni elasid nad lahus:Alix oma õe Ella juures ,suurvürst Sergei Aleksandrovitsi palees.Nicky aga armsas Anitskovis koos emaga.
Марию Фёдоровну попал-бы то-же токая судьба как семью Николая.но когда она была в Ливадий\летним рездений\.пришли представители Севастополский революционного комитета.Приказом об расстреле Марию Фёдорону.но предстовитель помиловал её.На следующий день.за этот поступку претстовителья расстреляли за решение Севастполького революцонного совета.Следующий день пришли немцы.Они пускали её через Германию в Данию.Там она умерла с горемь и полезним. ......... Keiser oli suremas.Surivoodi juurde astus aeglasel sammul kuulus arst Zahharjin.Doktoril endal oli astma,ta ei suutnud puhkamata teha üle paari sammukorraga,seepärast olid kogu saali pikkuses ,kuni magamistoa ukseni seatud ritta tugitoolid.Keisri magamistoas oli vaimulik.Kroonlinna Johann ja keisri hingekarjane Joann Janõsev.Ja arstid .Nad kohtusid surija kõrvaljõuetu arstiteadus ja kõikvõimas palve,mis peab kergendama surija viimaseid kannatusi.Kõik on lõppenud.Magamistoa uks avaneb.Tohutu Voltaire i stiilis tugitoolis istub surnud keiser.Keisriinna embab teda .Pisut eemal seisab kahvatu Nicky.Keiser suri istudes tugitoolis..........20 oktoober 1894.Mu jumal küll!Milline päev?Jumal kutsus enda juurde meie jumaldatud,kalli,palavalt narmastatud papa.Pea käib ringi ,ei suuda uskuda ,õudne tegelikkus tundub nii ebatõenäoline.Kogu hommiku olime tema juures.kella poole kolme paiku võeti ta pühale armulauale.Oh issand .Üle tunni aja seisin tema peatsis ja toetasin tema pead.See oli pühaku surm.........Nagu tavaliselöt kaasnesid troonile asumisega igasugused kuulujutud.Ühe versiooni järgi olevat leskkeisriinna tahtnud asendada Nikolai oma lemmikpoja Mihhailiga ja olevat püüdnud sundida Nikolaid troonist loobuma...Kuid see oligi vaid kuulujuttTema mehe ja poja kuulus minister S.J.Witte tõi oma "Mälestuses" ära vestluse keisriinnaga,mis puudutas Nikolaid.....KaS TE TAHATE ÖELDA,ET VALITAEJAL EI OLE VAJALIKKUISELOOMU?sEE ON TÕESTI NII,vastas Maris Fjodorovna,kuid sellisel juhul peaks teda asendama Misa,temal aga on veelgi vähemtahet ja iseloomu.Nähtavasti oli õigem teine kuulujutt,mis sammuti keisrikojast liikvele läks.Kui Aleksander suri ,ei olnud ta veel 50-ne aastanegi.Seehiiglane tundus olevat igavene.Kui Nikolai sai ootamatult teada isasurmahaigusest,hakkas tal hirm.Tema paanilisi ütlemisi tsiteerib oma memuaaarides lapsepõlve sõbet Sandro...Nikolai palus luba troonist loobuda.Kuid Aleksander oli kõikumatu:troonipärimise seadust tuleb täita-Nikolai peab troonile asuma.Vastutasuks Nikolai kuuleka nõustumise eest lubatigi tal abielluda Hesseni printsessiga...Ja siis nukker sügispäev Peterburis,Nikolai vaksali perrooni äärde saabus leinarong.Aleksandri kirstu oli teiste seas tulnud vastu võtma ka juba nimetatud minister Witte.Uas keiser saabus Peterburgi koos pruudiga ,tulevane keisriinna ,kelllesse ,nagu räägitakse,ta on armunud,kirjutas Witte.Alixsi maimused hakkasid täide minema:ta saabus Peterburi kohe kirstu järel.Matused kestsid kaua.Kui metropoliit pidas oma järjekordset pikka kõnet ,ei pidanud leskkeisriinna vastu,teda tabas närviatakkning ta karjus:Aitab,Aitab,Aitab...Keiser maeti Peeter-Pauli kirikusse.Riigis kuulutati välja aastane lein.Kuid nende pulmad pidid toimuma juba nädala pärast-Nikolai ema sünnipäeval.Kuni pulmadeni elasid nad lahus:Alix oma õe Ella juures ,suurvürst Sergei Aleksandrovitsi palees.Nicky aga armsas Anitskovis koos emaga.
Марию Фёдоровну попал-бы то-же токая судьба как семью Николая.но когда она была в Ливадий\летним рездений\.пришли представители Севастополский революционного комитета.Приказом об расстреле Марию Фёдорону.но предстовитель помиловал её.На следующий день.за этот поступку претстовителья расстреляли за решение Севастполького революцонного совета.Следующий день пришли немцы.Они пускали её через Германию в Данию.Там она умерла с горемь и полезним. ......... Keiser oli suremas.Surivoodi juurde astus aeglasel sammul kuulus arst Zahharjin.Doktoril endal oli astma,ta ei suutnud puhkamata teha üle paari sammukorraga,seepärast olid kogu saali pikkuses ,kuni magamistoa ukseni seatud ritta tugitoolid.Keisri magamistoas oli vaimulik.Kroonlinna Johann ja keisri hingekarjane Joann Janõsev.Ja arstid .Nad kohtusid surija kõrvaljõuetu arstiteadus ja kõikvõimas palve,mis peab kergendama surija viimaseid kannatusi.Kõik on lõppenud.Magamistoa uks avaneb.Tohutu Voltaire i stiilis tugitoolis istub surnud keiser.Keisriinna embab teda .Pisut eemal seisab kahvatu Nicky.Keiser suri istudes tugitoolis..........20 oktoober 1894.Mu jumal küll!Milline päev?Jumal kutsus enda juurde meie jumaldatud,kalli,palavalt narmastatud papa.Pea käib ringi ,ei suuda uskuda ,õudne tegelikkus tundub nii ebatõenäoline.Kogu hommiku olime tema juures.kella poole kolme paiku võeti ta pühale armulauale.Oh issand .Üle tunni aja seisin tema peatsis ja toetasin tema pead.See oli pühaku surm.........Nagu tavaliselöt kaasnesid troonile asumisega igasugused kuulujutud.Ühe versiooni järgi olevat leskkeisriinna tahtnud asendada Nikolai oma lemmikpoja Mihhailiga ja olevat püüdnud sundida Nikolaid troonist loobuma...Kuid see oligi vaid kuulujuttTema mehe ja poja kuulus minister S.J.Witte tõi oma "Mälestuses" ära vestluse keisriinnaga,mis puudutas Nikolaid.....KaS TE TAHATE ÖELDA,ET VALITAEJAL EI OLE VAJALIKKUISELOOMU?sEE ON TÕESTI NII,vastas Maris Fjodorovna,kuid sellisel juhul peaks teda asendama Misa,temal aga on veelgi vähemtahet ja iseloomu.Nähtavasti oli õigem teine kuulujutt,mis sammuti keisrikojast liikvele läks.Kui Aleksander suri ,ei olnud ta veel 50-ne aastanegi.Seehiiglane tundus olevat igavene.Kui Nikolai sai ootamatult teada isasurmahaigusest,hakkas tal hirm.Tema paanilisi ütlemisi tsiteerib oma memuaaarides lapsepõlve sõbet Sandro...Nikolai palus luba troonist loobuda.Kuid Aleksander oli kõikumatu:troonipärimise seadust tuleb täita-Nikolai peab troonile asuma.Vastutasuks Nikolai kuuleka nõustumise eest lubatigi tal abielluda Hesseni printsessiga...Ja siis nukker sügispäev Peterburis,Nikolai vaksali perrooni äärde saabus leinarong.Aleksandri kirstu oli teiste seas tulnud vastu võtma ka juba nimetatud minister Witte.Uas keiser saabus Peterburgi koos pruudiga ,tulevane keisriinna ,kelllesse ,nagu räägitakse,ta on armunud,kirjutas Witte.Alixsi maimused hakkasid täide minema:ta saabus Peterburi kohe kirstu järel.Matused kestsid kaua.Kui metropoliit pidas oma järjekordset pikka kõnet ,ei pidanud leskkeisriinna vastu,teda tabas närviatakkning ta karjus:Aitab,Aitab,Aitab...Keiser maeti Peeter-Pauli kirikusse.Riigis kuulutati välja aastane lein.Kuid nende pulmad pidid toimuma juba nädala pärast-Nikolai ema sünnipäeval.Kuni pulmadeni elasid nad lahus:Alix oma õe Ella juures ,suurvürst Sergei Aleksandrovitsi palees.Nicky aga armsas Anitskovis koos emaga.
The Peerage Geneall Find a Grave Reburial In Danish Kejserinde Dagmar In Danish Johann the Younger #1345 + #1464 Wikipedia: English Dansk Kilde: Wikipeida: www.wikipeida.dk: Første forlovelse:
Dagmar og hendes første forlovede, storfyrst Nikolai. I 1864 blev Dagmar folovet med den russiske tronarving, storfyrst Nikolai Alexandrovitj.
Den tiltagende støtte til den slavofile ideologi i Rusland fik hans far, Alexander 2. af Rusland til at lede efter en brud til Nikolai, i andre lande end de små tyske fyrstendømmer, hvori man normalt fandt en brud til den kommende kejser.
I 1864 tog Nikolai til Danmark, hvor han blev forlovet med Dagmar. Nikolai led af et svagt helbred og allerede den 24. april, 1865 døde han af tuberkulose i Nice i Frankrig.
Hans sidste ønske var efter sigende, at Dagmar skulle gifte sig med hans yngre bror, den senere Alexander III.
Dagmar havde på daværende tidspunkt allerede begyndt sin undervisning i russisk, og sin overgang til den ortodokse kirke.
Anden forlovelse og ægteskab: Dagmar og Alexanders bryllup:
Efter sørgeåret var omme og efter en omfattende korrespondance mellem de to familier for at genoptage forbindelsen, ankom Alexander til Danmark i 1866, og kort efter fulgte forlovelsen.
Dagmar forlod København 22. september, 1866. H.C. Andersen var blandt dem, som flokkedes ved kajen for at tage afsked med hende.
Dagmar blev varmt modtaget i Kronstadt af Alexander 2. af Rusland og hele hans familie, og fik som gave en af kejserfamiliens boliger i Peterhof.
Dagmar og Alexander blev gift i Vinterpaladset i St. Petersborg d. 9. november 1866.
Ved indtrædelsen i den ortodokse kirke og ægteskabets indgåelse tildeltes hun navnet Maria Feodorovna (Rus.: Мария Фёдоровна), men blev internt i familien kaldt "Minnie". Blandt hendes børn var Ruslands sidste monark, Nikolaj II, som hun overlevede med 10 år.
Марию Фёдоровну попал-бы то-же токая судьба как семью Николая.но когда она была в Ливадий\летним рездений\.пришли представители Севастополский революционного комитета.Приказом об расстреле Марию Фёдорону.но предстовитель помиловал её.На следующий день.за этот поступку претстовителья расстреляли за решение Севастполького революцонного совета.Следующий день пришли немцы.Они пускали её через Германию в Данию.Там она умерла с горемь и полезним. ......... Keiser oli suremas.Surivoodi juurde astus aeglasel sammul kuulus arst Zahharjin.Doktoril endal oli astma,ta ei suutnud puhkamata teha üle paari sammukorraga,seepärast olid kogu saali pikkuses ,kuni magamistoa ukseni seatud ritta tugitoolid.Keisri magamistoas oli vaimulik.Kroonlinna Johann ja keisri hingekarjane Joann Janõsev.Ja arstid .Nad kohtusid surija kõrvaljõuetu arstiteadus ja kõikvõimas palve,mis peab kergendama surija viimaseid kannatusi.Kõik on lõppenud.Magamistoa uks avaneb.Tohutu Voltaire i stiilis tugitoolis istub surnud keiser.Keisriinna embab teda .Pisut eemal seisab kahvatu Nicky.Keiser suri istudes tugitoolis..........20 oktoober 1894.Mu jumal küll!Milline päev?Jumal kutsus enda juurde meie jumaldatud,kalli,palavalt narmastatud papa.Pea käib ringi ,ei suuda uskuda ,õudne tegelikkus tundub nii ebatõenäoline.Kogu hommiku olime tema juures.kella poole kolme paiku võeti ta pühale armulauale.Oh issand .Üle tunni aja seisin tema peatsis ja toetasin tema pead.See oli pühaku surm.........Nagu tavaliselöt kaasnesid troonile asumisega igasugused kuulujutud.Ühe versiooni järgi olevat leskkeisriinna tahtnud asendada Nikolai oma lemmikpoja Mihhailiga ja olevat püüdnud sundida Nikolaid troonist loobuma...Kuid see oligi vaid kuulujuttTema mehe ja poja kuulus minister S.J.Witte tõi oma "Mälestuses" ära vestluse keisriinnaga,mis puudutas Nikolaid.....KaS TE TAHATE ÖELDA,ET VALITAEJAL EI OLE VAJALIKKUISELOOMU?sEE ON TÕESTI NII,vastas Maris Fjodorovna,kuid sellisel juhul peaks teda asendama Misa,temal aga on veelgi vähemtahet ja iseloomu.Nähtavasti oli õigem teine kuulujutt,mis sammuti keisrikojast liikvele läks.Kui Aleksander suri ,ei olnud ta veel 50-ne aastanegi.Seehiiglane tundus olevat igavene.Kui Nikolai sai ootamatult teada isasurmahaigusest,hakkas tal hirm.Tema paanilisi ütlemisi tsiteerib oma memuaaarides lapsepõlve sõbet Sandro...Nikolai palus luba troonist loobuda.Kuid Aleksander oli kõikumatu:troonipärimise seadust tuleb täita-Nikolai peab troonile asuma.Vastutasuks Nikolai kuuleka nõustumise eest lubatigi tal abielluda Hesseni printsessiga...Ja siis nukker sügispäev Peterburis,Nikolai vaksali perrooni äärde saabus leinarong.Aleksandri kirstu oli teiste seas tulnud vastu võtma ka juba nimetatud minister Witte.Uas keiser saabus Peterburgi koos pruudiga ,tulevane keisriinna ,kelllesse ,nagu räägitakse,ta on armunud,kirjutas Witte.Alixsi maimused hakkasid täide minema:ta saabus Peterburi kohe kirstu järel.Matused kestsid kaua.Kui metropoliit pidas oma järjekordset pikka kõnet ,ei pidanud leskkeisriinna vastu,teda tabas närviatakkning ta karjus:Aitab,Aitab,Aitab...Keiser maeti Peeter-Pauli kirikusse.Riigis kuulutati välja aastane lein.Kuid nende pulmad pidid toimuma juba nädala pärast-Nikolai ema sünnipäeval.Kuni pulmadeni elasid nad lahus:Alix oma õe Ella juures ,suurvürst Sergei Aleksandrovitsi palees.Nicky aga armsas Anitskovis koos emaga.
1888.aasta 17.oktoobril pääses ta esimest korda imekombel surmast.Tsaari rongiga juhtus Harkovi lähedal kohutav katasrtoof(esimest korda ilmub arv 17 koos hädaohuga.).Päev oli kõigile saatuslik .Me oleksime võinud surma saada,jumal tahtis siiski ,et seda ei juhtuks.Just hommikusöögi ajal jooksis rong rööbastelt maha.Söögisalong ja vagun purunesid,meie pääsesime vigastusteta välja.Kuid surma sai 20 inimest ja haavatuid oli 16...Lozovaja jaamas toimus palvus ja mälestus jumalateenistus....1880-ndatel aastatel taheti Aleksander III-ndale tehti atendaadi katse,põhjusega kõrvaldada tsaar,kes eo meeldinud teatud aadlike grupile.Atendaat õnnestus,aga Aleksander III ja ta perekond pääsesid eluga.Seda asja uuriti ja selgus,et see oli tõsi,et teatud aadlike grupp tahtis teda võimult tõugata atendaadi teel.See oli tsaari poolt moodudtatud uurimiskomitee ametlik teaadanne.Süüdlasi ei leitud.aga sellest võeti õppust......1894. aasta alguses oli selge,et Aleksander III elupäevad on loetud.Nähtavasti oli põhjus selles kohutavas rongiõnnetuses Borki jaama lähedal-ta sai seal vigastada ja alkoholi nn.liigtarbimisest, sellest arenes välja eluohtlik neeru ja maksa haigus .Troonipärija abieluasjad oli tarvis kiiresti korda ajada.Keisri ootamatu surmatõbi lõpetas ka mängu ,milles oli osalenud Väike K(Alix)...... Keiser oli suremas.Surivoodi juurde astus aeglasel sammul kuulus arst Zahharjin.Doktoril endal oli astma,ta ei suutnud puhkamata teha üle paari sammukorraga,seepärast olid kogu saali pikkuses ,kuni magamistoa ukseni seatud ritta tugitoolid.Keisri magamistoas oli vaimulik.Kroonlinna Johann ja keisri hingekarjane Joann Janõsev.Ja arstid .Nad kohtusid surija kõrvaljõuetu arstiteadus ja kõikvõimas palve,mis peab kergendama surija viimaseid kannatusi.Kõik on lõppenud.Magamistoa uks avaneb.Tohutu Voltaire i stiilis tugitoolis istub surnud keiser.Keisriinna embab teda .Pisut eemal seisab kahvatu Nicky.Keiser suri istudes tugitoolis..........20 oktoober 1894.Mu jumal küll!Milline päev?Jumal kutsus enda juurde meie jumaldatud,kalli,palavalt narmastatud papa.Pea käib ringi ,ei suuda uskuda ,õudne tegelikkus tundub nii ebatõenäoline.Kogu hommiku olime tema juures.kella poole kolme paiku võeti ta pühale armulauale.Oh issand .Üle tunni aja seisin tema peatsis ja toetasin tema pead.See oli pühaku surm.........Nagu tavaliselöt kaasnesid troonile asumisega igasugused kuulujutud.Ühe versiooni järgi olevat leskkeisriinna tahtnud asendada Nikolai oma lemmikpoja Mihhailiga ja olevat püüdnud sundida Nikolaid troonist loobuma...Kuid see oligi vaid kuulujuttTema mehe ja poja kuulus minister S.J.Witte tõi oma "Mälestuses" ära vestluse keisriinnaga,mis puudutas Nikolaid.....KaS TE TAHATE ÖELDA,ET VALITAEJAL EI OLE VAJALIKKUISELOOMU?sEE ON TÕESTI NII,vastas Maris Fjodorovna,kuid sellisel juhul peaks teda asendama Misa,temal aga on veelgi vähemtahet ja iseloomu.Nähtavasti oli õigem teine kuulujutt,mis sammuti keisrikojast liikvele läks.Kui Aleksander suri ,ei olnud ta veel 50-ne aastanegi.Seehiiglane tundus olevat igavene.Kui Nikolai sai ootamatult teada isasurmahaigusest,hakkas tal hirm.Tema paanilisi ütlemisi tsiteerib oma memuaaarides lapsepõlve sõbet Sandro...Nikolai palus luba troonist loobuda.Kuid Aleksander oli kõikumatu:troonipärimise seadust tuleb täita-Nikolai peab troonile asuma.Vastutasuks Nikolai kuuleka nõustumise eest lubatigi tal abielluda Hesseni printsessiga...Ja siis nukker sügispäev Peterburis,Nikolai vaksali perrooni äärde saabus leinarong.Aleksandri kirstu oli teiste seas tulnud vastu võtma ka juba nimetatud minister Witte.Uas keiser saabus Peterburgi koos pruudiga ,tulevane keisriinna ,kelllesse ,nagu räägitakse,ta on armunud,kirjutas Witte.Alixsi maimused hakkasid täide minema:ta saabus Peterburi kohe kirstu järel.Matused kestsid kaua.Kui metropoliit pidas oma järjekordset pikka kõnet ,ei pidanud leskkeisriinna vastu,teda tabas närviatakkning ta karjus:Aitab,Aitab,Aitab...Keiser maeti Peeter-Pauli kirikusse.Riigis kuulutati välja aastane lein.Kuid nende pulmad pidid toimuma juba nädala pärast-Nikolai ema sünnipäeval.Kuni pulmadeni elasid nad lahus:Alix oma õe Ella juures ,suurvürst Sergei Aleksandrovitsi palees.Nicky aga armsas Anitskovis koos emaga.... Kilde: Wikipeida: www.wikipeida.dk: Første forlovelse: Dagmar og hendes første forlovede, storfyrst Nikolai. I 1864 blev Dagmar folovet med den russiske tronarving, storfyrst Nikolai Alexandrovitj. Den tiltagende støtte til den slavofile ideologi i Rusland fik hans far, Alexander 2. af Rusland til at lede efter en brud til Nikolai, i andre lande end de små tyske fyrstendømmer, hvori man normalt fandt en brud til den kommende kejser.
I 1864 tog Nikolai til Danmark, hvor han blev forlovet med Dagmar. Nikolai led af et svagt helbred og allerede den 24. april, 1865 døde han af tuberkulose i Nice i Frankrig.
Hans sidste ønske var efter sigende, at Dagmar skulle gifte sig med hans yngre bror, den senere Alexander III.
Dagmar havde på daværende tidspunkt allerede begyndt sin undervisning i russisk, og sin overgang til den ortodokse kirke.
Anden forlovelse og ægteskab: Dagmar og Alexanders bryllup:
Efter sørgeåret var omme og efter en omfattende korrespondance mellem de to familier for at genoptage forbindelsen, ankom Alexander til Danmark i 1866, og kort efter fulgte forlovelsen.
Dagmar forlod København 22. september, 1866. H.C. Andersen var blandt dem, som flokkedes ved kajen for at tage afsked med hende.
Dagmar blev varmt modtaget i Kronstadt af Alexander 2. af Rusland og hele hans familie, og fik som gave en af kejserfamiliens boliger i Peterhof.
Dagmar og Alexander blev gift i Vinterpaladset i St. Petersborg d. 9. november 1866.
Ved indtrædelsen i den ortodokse kirke og ægteskabets indgåelse tildeltes hun navnet Maria Feodorovna (Rus.: Мария Фёдоровна), men blev internt i familien kaldt "Minnie". Blandt hendes børn var Ruslands sidste monark, Nikolaj II, som hun overlevede med 10 år.
Об Императрице Марии Фёдоровне (русский)
Мария Фёдоровна — российская императрица, супруга Александра III, мать императора Николая II.
Императрица Российская с 1881 по 1894 год.
Maria Feodorovna, Empress consort of Russia's Timeline
1847 |
November 26, 1847
|
Det gule Palæ, København, Danmark (Denmark)
|
|
November 26, 1847
- July 31, 1853
|
Sonderborg, Sønderborg Municipality, Region Syddanmark, Denmark
|
||
1848 |
January 20, 1848
|
Det gule Palæ, København, København, Danmark (Denmark)
|
|
1853 |
July 31, 1853
- December 21, 1858
Age 5
|
Copenhagen, København, Capital Region of Denmark, Denmark
|
|
1866 |
November 9, 1866
- March 13, 1881
Age 18
|
Saint Petersburg, gorod Sankt-Peterburg, Saint Petersburg, Russia (Russian Federation)
|
|
1868 |
May 6, 1868
|
Царское Село, Санкт-Петербургская Губерния, Российская Империя
|
|
1869 |
June 7, 1869
|
Tsarskoye Selo, Pushkin, gorod Sankt-Peterburg, Sankt-Peterburg, Russia (Russian Federation)
|
|
1871 |
May 6, 1871
|
Tsarskoye Selo, Pushkin, gorod Sankt-Peterburg, Sankt-Peterburg, Russia (Russian Federation)
|
|
1875 |
April 6, 1875
|
Saint Petersburg, Russian Empire
|