Manfred Nikolai von Glehn

Vaimulik ärkamine tõi Eesti baptistide hulka ka aadlisoost isikuid. Üks nende kaunimaid esindajaid meie jutlustajate peres on M.v.G.

Ta sündis Jälgimäe mõisa omaniku ja pärastise populaarse Nõmme vana von Glehni pojana, kuuludes arvatavasti rootsi aadlisoosse. Noorelt uskmatu ja rahutu. Õppis Berliini Ülikoolis. Siin rahutus kasvas. Peale õppimist tuli Jälgimäele vanemate mõisat valitsema. ...

Siitpeale algas Glehnil tegevus, mille tulemusel tekkisid Jälgimäe Kogudus, Nõmme osakond, töö Tallinnas ja mujalgi. Tallinna töö kujunes iseseisvaks Petseida Koguduseks. Glehn oli jutlustajaks neis tööharudes ja isegi Tartu III Koguduses.

Glehn töötas haruldase andumuse ja armastusega. Ta käis üksikute igatsejate järel. Tihti sügisel pimedas laterna valgel hädise tervisega tegi ta oma hingekarjasekäike koormatute juurde.

Glehn oli sügav, pehme, sisemine inimene. Segadustetormid ja väärvaimud vaevasid teda. Sai inetute arvustuste osaliseks. Kannatas vaikselt ja paus. Oli lihtne ja loomulik.

1918 asus Saksamaale Bairerisse elama, lootes parandada tervist. 1923 külastas veel Eestit ja rändas siis Brasiiliase ühes perekonnaga. Seal elas ta üle tervislikke ja majanduslikke vapustusi. Ka valudes pidas kinni oma Lunastajast ja trööstis teisi. 30. mail 1924 kustuti see ustav sulane koju. Maeti Barbacena surnuaeda. Ristil leidub salm I Ko 6:14, mida ise varem selleks määranud.

Glehn kõneles sügavalt ja liigutavalt. Armastas kõiki. Kunagi ei riivanud teisitimõtlejaid. Eriti mõjuv ja kõlav oli ta laul, avaldas kuulajaisse erilist mõju ja jäi kauaks meelde.

http://muis.ee/museaalview/2038372