Leili Jõesaar

Leili Andre (õieti Leili Jõesaar; kuni aastani 1949 Leili Rimmel; Sündinud 1. veebruar 1922 Mardi talu, Soosaare vald (Kolga-Jaani kihelkond), Viljandimaa – 4. oktoober 2007 Kolga-Jaani) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik.

Sünd.1.2.1922 Soosaare. Ristitud 19.3.1922 EELK Kolga-Jaani kogudus

• Ta sündis kingsepa tütrena. Kooliteed käis ta Soosaare ja Kolga-Jaani algkoolis, Põltsamaa progümnaasiumis, Tartu õpetajate seminaris, kaugõppijana Tartu õpetajate instituudis ja Tallinna pedagoogilises instituudis.
• Luuletuste avaldamist alustas Andre 1940. aastal ajakirjas Tuleviku Rajad. Ta kuulus Tartu kirjandusrühmitusse Tuulisui koos sõja ajal pagulussse siirdunud Raimond Kolgi, Kalju Lepiku ja Ilmar Talvega.
• Lepik vahendas pärast Teist maailmasõda Andre luulet Rootsi ajakirjale Kodukolle, mistõttu sattus Andre looming Eestis põlu alla ja tema loomingut ei avaldatud mõnda aega. Hiljem ilmus tema värsse ajakirjades ning Viljandi, Paide, Rakvere ja teistes rajoonilehtedes. Esimene oma luulekogu «Hõbedakirjaga kruus» ilmus alles 1979. aastal.
• 1980ndatel ilmusid Leili Andre lasteluulekogud «Kes selle tamme istutas?» ja «Päike õunas» ning tunde- ja looduslüürika kogumik «Lumeliiliad».
• Oma hilisluulet avaldas Leili Andre Järvamaa Kultuurifondi toel 1997. aastal kogus «Ma usun kevadet».
• Üle 40 aasta on Leili Andre pidanud kooliõpetaja põlve. Esmalt 1943. aastast Järvamaal Päinurmes, millele järgnesid aastad koolitööd Lalsil, Järtsaarel, Kolga-Jaanis, Rakveres. 1963. aastal asus ta uuesti Järvamaale, seekord Väätsale, 1973. aastal kolis ta Järva-Jaani, kus jäi 1985. aastal pensionile.
• Viimased eluaastad veetis Leili Andre Kolga-Jaanis, kus suri 4. oktoobril 2007. Maetud 07.10.2007 Kolga-Jaani kalmistu
• 1979.aastal ilmus esikkogu “Hõbedakirjaga kruus“, mistõttu tema luulestiil tunnistati kriitikute poolt vanamoodsaks. Tema hilisluulet saab lugeda1997.aastal kaante vahele jõudnud luulekogust “Ma usun kevadet“ (Viljandi). Andre on avaldanud lastevärsside kogud “Kes selle tamme istutas“ (1982), “Päike õunas“ (1985) ja „Lumeliiliad“ (1989). Ta on kaasautor Heljo Männi koostatud valimikus “Minu väike õunapuu“ ning ta luuletusi on valitud lugemikesse ja viisistatud (E.Kapp, G.Ernesaks, O.Sau, E.Arro, R.Lätte, E.Mägi jt.) Leili Andre kodu-ja looduslüürikat on hinnanud rohkem maalugejad ning ta värsse on ilmunud Viljandi, Paide, Rakvere jt maakondade ajalehtedes, kuid aeg-ajalt ka vabariiklikes väljaannetes (Nõukogude Õpetaja, Nõukogude Naine, Looming, Kultuur ja Elu).
• Tartu Õpetajate Instituut. Säilik: EAA.T-379.3.464 Rimmel, Leili Jaani t. Haridusministeerium. Säilik: ERA.1108.10.1491
• Foto luuletaja, kultuuritegelane,õpetaja
• Töö ja tegevus: Õpetaja ja direktor Päinurmes, Lalsis, Kolga-Jaanis, Rakveres, Väätsa 8-kl.Koolis, Paides
• Looming: Kirjutanud raamatud "Hõbeda kirjaga kruus", "Kes selle tamme istutas?", "Päike õunas" ja "Lumeliiliad".
• Eesti NSV 1980. a. üldlaulupeo laulud segakoorile. II
• Sõnade autor: Leili Andre, Debora Vaarandi, Tuudur Vettik, Markus Univer, Karl Ferdinand Karlson, Otto Roots, Erni Hiir, Lydia Koidula pseud., Friedrich Kuhlbars, Mihhail Lermontov, Anna Haava pseud., Mihkel Veske, Seadja: Uno Naissoo, Grigori Davidovski, Veljo Tormis
• Andre, Leili
• http://www.jt.ee/101007/esileht/20006959.php
• http://www.sakala.ajaleht.ee/051007/esileht/5029019.php
• http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=998