Karl Sarnit, koolmeister Tüütsmäel

Johannese isa Karl Saarniit oli koolmeister ja osav orelimängija

• Sarnit 1850-1900 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1271.1.229:166?31,1195,1136,...
• sünd http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1271.1.23:34?438,399,484,335,0
• http://www2.archimedes.ee/teadpop/File/OTYkonv07/H/Kask_H.pdf
• Karl+Emilie Elisa kasulaps. Jenny Kärner ehk Saarniit. 1923 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1271.1.242:6?1301,2600,664,2...
• Sarnit Personaalraamat. Pindis-Tarro. XI kd; EAA.1271.1.255; 1903-1940 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1271.1.255:194?112,576,989,4... Lugesin internetist kellegi mälestusi:Karl Saarniit põlvnes juba 18. sajandil tuntud vanast maaharitlaste suguvõsast, oli Tüütsmäel koolmeistriks 36 aastat (1874–1910). Lugupeetud ja särava isiksusena jäi ta järelpõlve mälestusse kauemaks, kui püsis Tüütsmäe asundus. Ta asutas laulukoori, korraldas Tüütsmäel rahvapidusid ja kihelkonnakoolmeistrite enesetäiendust, ostis pidudest kogutud rahaga 1893. aastal koolile oreli. Esimese koolmeistrina Tüütsmäel sai ta raha- palka – 30 rubla aastas, ja võttis õemees Eduard Vaheri koolitalu rentnikuks, mis võimaldas tal rahvavalgustusele pühenduda. Kuid vitsanuhtlus jätkus ka tema ajal. Selle täideviijaks oli rahva valitud koolivanem Mihkel Rist, kes käis nädalas korra koolimajas ja luges määratud hoobid süüdlase paljale tagumikule, „eksides alati kannataja kasuks”. (koolikroonikast). Ihunuhtlus hiljem keelati, kuid veelgi raskemad löögid langesid ärganud eestlusele. 1886. aastal naelutati välisukse kohale kooli võõrkeelne nimi: „Tütsmänskoje volostnoje utšilistse”. (Tüütsmäe vallakool). Algas Baltimaade venestamine. Kõik tunnid peale emakeele ja usuõpetuse pidid toimuma vene keeles. Koolmeister püüdis sellest mööda hiilida, riskides vallandamisega. Karl Saarniit jättis ameti poeg Eduardile, kes suri juba 1915. aastal tiisikusse, mis oli koolimeeste kutsehaiguseks (liigsuitsetamine!).