Juta Siirak

• https://et.wikipedia.org/wiki/Juta_Siirak
• http://www.eestikirik.ee/in-memoriam-juta-siirak/

Vilk, Juta, Elmar, tütar, s. 1928, erin. 06.07.49; Krasnojarsk, vab. 31.08.56.

Raamat: Juta Siirak "Kui kodud lõhuti", Tallinn: Canopus, 2010. - Eesti taasiseseisvusaja esimese naiskirikuõpetaja mälestused nii lapsepõlvest Virumaal kui ka ajast, mil meie maa vappus Punaarmee tankide all. Õppimine EELK Konsistooriumis Tallinnas 1948-1949, detailsed mälestused küüditamisest 1949, küüditatuna Siberis... Tagasi Eestis 1956, uue kodu rajamine Harjumaal Keila kandis, uus algus jälle EELK Konsistooriumis 1973 - nüüd juba kindlalt valitud teel.

Välja saadetud Jumalata maale Kui isa kodanliku natsionalistina vangistati, küüditati tudengist tütar Juta 1949 märtsis Siberisse. Pooleli jäid 1948 alanud teoloogiaõpingud Usuteaduse Instituudis, kus oli ainus naisüliõpilane ja äsja heebrea keele õpetaja assistendina rakendust leidnud. Siberis Nazarovski sovhoosis tuli käia metsatööl ja olla töötatöölise seisuses. Siiski õnnestus Juta Siirakul omandada venekeelne keskharidus, mis avas võimaluse jätkata õpinguid Krasnojarskis metsatehnilises instituudis metsamajanduse erialal ja aasta pärast tänu headele õpingutulemustele üle minna keemiateaduskonda. Kuna asumisele määrati igaveseks, tuli sellega kohaneda. Eestis alustatu vajus mineviku ja lootusetuse hõlma. "Siberis süvenes mõte, et siin maal ei ole Jumalat. Mitte et Jumalat üldse poleks, vaid et just seal maal teda pole," meenutab Juta Siirak. "Olin alles 19aastane, üksik; tekkis tõepoolest kohanemisrefleks. Oli nii vaimustav, kui sain edasi õppida."

Keemiainseneriks kodumaal 1956 õnnestus siiski kodumaale naasta. 1958 kroonis õpinguid cum laude diplom, 1962-64 järgnes aspirantuur, kuid kraadikaitsmist takistas mineviku taak - väljasaadetu staatus. "Lõin käega, sest sel ajal abiellusin ja lahkusin pealinnast Keilasse. Tallinnasse poleks ma jäänud, siinses sovhoosis polnuks aga tehnikakandidaadile tööd," tõdeb ta elukogenult. Järgnesid ametid tehnilistel aladel. Juta Siirakul oli uhke ametinimetus: ENSV Varumisministeeriumi Informatsiooni- ja Arvutuskeskuse automatiseeritud juhtimissüsteemide projekteerimise osakonna juhataja, mis tähendas tegelemist uusima tehnikaime - arvutitega. "Arvuti oli tookord nii uus asi," hindab Juta Siirak.

25. märts 1949 tähendas tuhandetele inimestele pööret elus. Nende hulgas oli ka Juta Siirak, teadlane ja emeriitvaimulik. Tegusa noore inimesena õnnestus juba Siberis alustada kõrgkooliõpinguid, mis päädisid Tallinna Polütehnilise Instituudi cum laude (‘kiitusega’) diplomiga ja silikaatide insener-keemik-tehnoloogi kutsega. Küüditatu staatus saatis andekat inimest kogu elu: kandidaadiväitekirja kaitsmisele ei lubatud,

   Nooruspäevil alustatud õpingutele söandas Juta Siirak  taas mõelda 1970ndatel. "Seni oli töö olnud ainult leivateenimine. Mõtlesin, kuidas saaks teha midagi tõeliselt kasulikku." 1974 alustas ta uuesti õppimist Usuteaduse Instituudis, esialgu mitteametlikult. "Selget sihti polnud, seepärast õppimine venis. Teoloogia oli haarav, kuid selle rakendamiseks tuli teed otsida: kas kirikus  kantseleiametnikuna või kirikumehena, et inimestele usujulgust lisada. Kui aga 1981. aastal jäi kolm naaberkihelkonna kogudust õpetajata, oli konsistooriumile hea lahendus, kui olin nõus teenima üht neist," meenutab Juta Siirak. Nii ordineeritigi ta 1982. aastal vaimulikuks, 1988. aastal pärast kooli lõpetamist anti õpetajaõigused. 

Temalt ilmus raamat " Kui kodud lõhuti ".
Lugesin just läbi raamatu " Kui kodud lähuti".. Väga hea ja dramaatiline elulooraamat. Heas mõttes hämmastas mind selle raamatu ausus . Väga huvitav on osa saada meie lähiajaloost ja selle aja elu olus ...
Lugege seda .