Helene Kütsen

• PR: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1211.1.154:134?380,2157,673,...
• Surm: Saaga elk.107.0.6:102?161,1048,1462,120,0

Nädaline, nr. 91, 11 august 2011 http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=nadaline20110811.1.11

Raamatust: Suvesõda Harjumaal 1941 / Herbert Lindmäe. Tartu, 2015. Peatükk „Bolševike Harjumaa-ülesed verepulmad“: Kuimetsa vald: 6. juulil 1941 mõrvati Helene Kütsen (sünd. 21. märts 1908), Salutaguse küla Karjatänava talust ja talunik Ants (Hans) Nigola (sünd. 24. veebruar 1884) Salutaguse küla Siimusi talust. Mõlemad tapeti Kuimetsa valla Ärisma (Ärismäe) küla Kanti talu karjamaal, mõlema mõrvaohvri kohta on surmaregistris märge: mahalaskmine kommunistide poolt, maetud Juuru koguduse kalmistule. Jaan Luige kirjutab [Jaan Luige. 53 aastat Kaiu mõrvadest. I osa – „Nädaline“, 15. oktoober 1994]: „6. juuli hommikul pärast meie maja piiramist läksid nad [h%C3%A4vituspataljonlased] Karja tänavale. Õuel tuli vastu perenaine Leeni Kütsen (28-aastane). Temalt küsiti: „Mis lipp 4. juulil lehvis?“ Perenaine vastanud: „Eesti Vabariigi lipp.“ Leeni Kütsen arreteeriti oma küla mehe kaebuse põhjal. Ta oli rase ja koju jäi aastane tütar Õnne ja 5-aastane Taimi. Järgmisena piirati sisse Simuri talu, arreteeriti taluperemees Ants Niggol, pojad Helmut ja Lembit pääsesid jooksu. Ants Niggolile pandi süüks tema „suuvärki““. Jaan Luige jätkab: „Aastaid hiljem sain teada, et Helene Kütseni tappis täägilöögiga tollal noor, 17-aastane Jägala papivabriku tööline, hävituspataljoni liige Lembit Mardim, kes osales ka Kaiu mõrvades. Ta oli metsik mees, nüüdseks surnud.“ Lisaks Ants Nigolale ja Helene Kütsenile oli kolmas kinnivõetu Aleksander Terras Käratoalt. Jaan Luige: „Kõik kolm viidid enne Kolgut Vasakule poole metsa (surmaregistri andmetel tapeti Kanti talu karjamaal) ja mõrvati elajalikult. Leeni Kütsen oli tääkidega läbi torgatud, Ants Nigolal oli palju kuulihaavu, aga lõpp oli tehtud püssipäradega.

• https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Helene+K%C3%BCtsen&f=all