Gustav Sergo

• Gustav Sergo (14. jaanuar 1886 Käina vald, Läänemaa – 5. oktoober 1971 Haapsalu) oli eesti meremees, kaugesõidukapten ja laevandustegelane.
• Sünd - Saaga EAA.3171.1.48:93?96,380,1120,101,0
• * PR Saaga EAA.3171.1.64:187?54,361,915,309,0 Käina kogudus 1874-1883
• Foto - Küsimuslehed passi saamiseks; ERA.1583.1.52; 14.08.1918-27.11.1918
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1583.1.52:53?190,237,2540,42...
• http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Sergo
• Saaremaa väinaliikluse kirgi tekitanud ajalugu
• Laevaühing G. Sergo & Ko - 1930ndate aastate võimas mereveomonopol
• http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sergo_gustav
• http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/g._sergo_ja_ko
• http://www.halulaev.ee/gfx/laevanaitus/60x90cm-3.pdf
• Väinaliikluse ajalugu
• http://www.timetableimages.com/maritime/images/sergo36i.htm
• Viimne rahupaik
• Memento raamat R1:SERGO, Gustav, Johannes s. 1886 Hiiumaa Käina v., arr. 14.06.41 Tallinn-Nõmme, Metsa 62, trib. 01.07. 42 §35, 5a., vab. 27.05.43. [pr 20651]
• SERGO, Gustav, Johannes, 01.01.1886 Hiiumaa Käina v., merekool, laevade omanik, suuraktsionär, arr. Tallinn-Nõmme, Metsa 62, erin. 01.07.42 §35, 5a.; Komi ANSV Vorkutlag; Kirovi obl. Lebjažje raj.; Sverdlovski obl. Sevurallag, 27.05.43 läks perekonna juurde. 1946 sai passi ja tuli Eestisse. 1950 sunniti perekonnale järele asumisele sõitma. 2.arr. Kirovis 16.07.51, trib. 03.11.51, §19-58-1a, 58-10, 58,11, 25+5a. Trib. 08.10.54 muutis otsuse §58-10 lg.1, 5a., vab. laagrist amnestiaga, saadeti asumisele Kirovi obl. Slobodskoi raj., vab. asum. 27.02.60. Välisluure agent. [7351E, 186M] * Sergo, Elise, Jaan, abikaasa, 22.07.1892 Käina v., koduperenaine; Slobodskoi l.; Faljonki raj.; Kirovi obl. Lebjažje raj. Okunevo, 29.12.46 tuli Eestisse. 07.04.50 jaotusvangla kaudu saadeti asumisele tagasi. Eestisse tuli 10.07.64, kuna varem ei antud elamisluba, vab. asum. 19.05.58. [186M] * Sergo, Hildegard, Gustav, tütar, 21.04.20 Käina v.; Kirovi obl. Slobodskoi l., 29.12.46 tuli oma-voliliselt koos emaga Eestisse. 07.04.50 jaotus-vangla kaudu saadeti asumisele tagasi. 10.07.64 tuli Eestisse, kuna varem ei antud elamisluba, vab. asum. 19.05.58. [186M] * Sergo, Helju-Leonide, Gustav, tütar, 1922, mitte küüditatud. [186M] http://okupatsioon.ee/et/memento-2001/233-s-2001
• http://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-6.pdf lk 626 (624)
• https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000162482&f=all
• Küsimuslehed passi saamiseks http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1583.1.52:53
• Avaldused ühispassi saamiseks Saaga ERA.1.2.1203:164?107,77,1373,1738,0 / Saaga ERA.1.2.1203:166?100,63,1750,1912,0

Siin 3 Sergot pildil reas (1938): Bernhard, Gustav ja Rudolf

• https://dea.digar.ee/page/uudisleht/1938/10/21/5

pass - https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1.2.1020:24

meremehe ? - https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1682.3.9:253

Vana Tallinn!
Tallinn – Helsinki laevaliini said soomlased valitseda aastani 1936 mil hiidlasest reeder Gustav Sergo pani liinile auriku Aegna.
🔱 Jausa külast pärit Gustav Sergo läks merele 12-aastasena, isa halulaeva. 14-aastasena oli juba kutseline meremees, 18-aastasena kapten. Esimese oma laeva ostis 1913. aastal.
🔱 Kaubavedudega tegelenud Sergo sattus reisijaid vedama pooljuhuslikult. Laevandusmagnaadiks arenemisele pani alguse pakkumine 1930. aastal. Veeteede Valitsuse inspektor Feliks Saarnak soovitas hiidlasest laevaomanikul Gustav Sergol (1886–1971), kes oli hakanud purjekate kõrval vedusid tegema ka aurikutega, tulla oma stiimeritega Virtsu–Kuivastu ja Rohuküla–Heltermaa liinile. Neli korda ümber Kap Hoorni purjetanud meremees ja kogenud laevandustegelane Gustav Sergo korjas kümne aasta säästud kokku, leidis kampa veel mõned rahamehed, võttis pangast lisaks pisut laenu ning ostis Taanist kaks väiksemat jääklassiga aurikut ning pani need liinile. Hiiumaa liinile mineva ristis ta enda eesnime järgi Gustaviks ja Muhu liini laevale andis oma venna Rudolfi nime. Rudolfi kapteniks sai aga kolmas vend Mihkel.
🔱 Edasi läks samuti libedalt, teistest soodsamat veohinda pakkudes ostis ära raskustesse sattunud konkurendi laevad. Osav majandamine ja kulude kokkuhoid võimaldas laevakompaniil G. Sergo ja Ko soetada uusi reisilaevu. 1935. aastal osteti Saksamaalt 60 meetri pikkune Seeadler, mis ristiti ümber Aegnaks. Aegna hakkas sõitma Tallinna–Helsingi liinil, mida seni olid valitsenud soomlased.
🔱 Laevandusäri oli tulus ning õitses, G. Sergo & Ko avas uusi liine. 1937. aasta sügisel ostis Gustav Sergo ära kõik konkureeriva Balti Päästeseltsi reisilaevad ning sai mandri ja saarte vaheliste liinide ainuvalitsejaks. Sergole kuulus ka suur osa välisliine. Sõja eel seisis registris Sergode kompanii nimel juba 16 laeva. Suur-Patarei tänaval valendas kolme venna perekonna koduks kerkinud kolmekorruseline kivimaja ja 1940. aasta kevadel sai Pirita-Kosel Varsaallikul valmis Gustavi uhke suvila, kus avaüritusena peeti tütre gümnaasiumilõpetamise pidu. Kokkuhoiu mõttes sõitis peareeder ise ikka mööda linna asju ajades jalgrattaga.
🔱 1940. aasta juunipööre pani Sergo tegevusele punkti. Sügisel punavõimud natsionaliseerisid laevad ja suvila võeti julgeolekuorganite linnalähedaseks residentsiks, ta ise pidi elatist teenima Tallinna sadamas kraanajuhina. 1941 viidi Gustav kohtu ja tribunalita Venemaale Kirovi oblastisse asumisele. Mitmekülgsete oskustega meremehena parandas ta Vene külas naiste kööginõusid ja tööriistu ning tulnud 1947. aastal tagasi Eestisse, töötas asendamatu töömehena Eesti Merelaevanduse töökojas. 1949 viidi Sergo uuesti asumisele. Sealt taas rikastununa Haapsallu jõudnud, ostis mees kahekorruselise puumaja, mille seadis eeskujulikult korda.
🔱 1971. aasta sügisel, olles maja välisküljed teistkordselt üle värvinud, pani Gustav Sergo redeli varju alla, võttis esikus saapad jalast ja heitis toas korraks diivanile puhkama. Talvel oli ta saanud 85-aastaseks. Sulges silmad. Hetke pärast jäid need igaveseks suletuks. Ei enam mingeid muresid laevade pärast.