Edgar Manfred Kolmpere ← Klumberg

Edgar Manfred Kolmpere (kuni 18. märts 1936 Klumberg; 11. veebruar (vkj)/ 23. veebruar 1897 Tallinn – 27. august 1961 Tallinn) oli Eesti kergejõustiklane ja jääpallur.

• Saaga TLA.1359.2.11:59?37,1276,1220,204,0
• Sünd vkj 11. veebruaril 1897
• Eestikeelne Vikipeedia
• Eesti spordi biograafiline leksikon
• Tsaariarmeesse 1915
• Eesti kommunismiohvrid 1940–1991
• Haud Tallinna Rahumäe kalmistul
• Kolmpere-Klumberg, Edgar Manfred Politseivalitsuse assistent spordi ja kehalise kasvatuse alal. Sündinud 23.02.1897. a Tallinnas. Isa Aleksander oli kaupmees ja raamatupidaja ning tegevsportlane raskejõustikus, ema Ida. Abiellus Marie Mängiga 1920. a. Tütar Edith. Lõpetas eksternina Tallinna poeglaste reaalkooli.
• Vabadussõjast võttis osa vabatahtlikuna mereväes sõjalaeval Lennuk, tehes kaasa kõik selle operatsioonid. Sportimist alustas 1912. a. Oli Tallinna Kalevi ja V.S. Spordi liige. Samuti Eesti Käsipalliliidu juhatuse esimees, Eesti Spordi Keskliidu, Eesti Suusaklubi juhatuse, Tallinna Politseiametnike Kogu spordisektsiooni ja Tallinna Võimlemisõpetajate Seltsi liige.
• Võistelnud kerge- ja raskejõustikus, talispordialadel ja käsipallimängudes. Oli mitmekordne Eesti meister ja rekordiomanik vasaraheites (37,15 m). Samuti oli 7-kordne Eesti meister jääpallis ning mitmekordne jääpalli internatsionaal. Oli Eesti korvpallimeeskonna esindaja 1936. a Berliini olümpiamängudel. Võistlemisest loobus 1926. a.
• Tegutses suusatamise, peaspalli, ujumise, kerge- ja raskejõustiku alade kohtunikuna. Avaldanud spordialaseid artikleid ajalehtedes ja Eesti Spordilehes.
• E. Kolmpere sündis 23. veebruaril 1897. a. Võttis osa Vabadussõjast ja teenis hiljem kindralstaabis. 1920. a. astus politseiteenistusse ja oli esimesi pioneere poliitilises politseis, teenides tolleaegses kaitsepolitseis osakonna juhatajana. Hiljem teenis Politseivalitsuses Poliitilise Osakonna sekretärina. 1927. a. asus Politseikooli juurde spordiinstruktorina, kus tegutseb tänaseni. Praegu on juubilar Politseivalitsuses assistendina spordi ja kehalise kasvatuse alal. Sportimist alustas 1912 uisutamisega, kus tuli E.S.S. “Kalevi” poolt korraldatud võistlustel 1500 m distantsil teisele kohale. Viis aastat järjest oli Eesti meister jääpallis ja esindas E.S.S. “Kalevi” ja V.S. “Spordi” värve, oli ka mitmeid kordi rahvusmeeskonnas. Harrastas ka poksi ja kaitses Eesti värve mitteametlikel Eesti-Soome poksimaavõistlusel. Tema laialdasem tegevus oli seotud siiski kergejõustikuga, kus pikemat aega oli Eesti meister vasaraheites ja rekordiomanik üle kümne aasta. Tema rekordi purustas oma õpilane Koit Annamaa. KLUMBERG, a-st 1936 K o l m p e r e, Edgar Manfred (23. II 1897 Tallinn – 27. VIII 1961 Tallinn), kergejõustiklane ja jääpallur, Aleksander K-i vend. 168–170 cm, 67–69 kg. Lõpetas pärast Vabadussõda eksternina Tallinna poeglaste reaalkooli. Sportima hakkas Tondil nn düünapoisina. Võitis 1917–25 Eesti mv-tel vasaraheites 4 kulda ja 2 hõbedat, odaviskes 2 hõbedat ja kettaheites 1 pronksi. Jääpallis tuli 1916–23 kalevlasena 3 ja Spordi meeskonnas 4 korda Eesti meistriks. Osales 1923 Eesti koondises Helsingis peetud nelja riigi jääpalliturniiril: Saksamaad võideti 10 : 0 ja Soomele kaotati 0 : 22 (nn Soome saun). Võistles ka suusatamises ja poksis, sh Spordi meeskonnas esimesel Helsingi Nyrkkeilyn Seuraga peetud rhv klubimatšil. Töötas 1920–40 politseivalitsuses kehalise kasvatuse assistendina. Oli 1931–40 Eesti Käsipalli Liidu esimees ja 1933–40 Spordi Keskliidu juhatuse liige.
• Poks. Jiu Jitsu. Spordisuurraamat 21 (1939, autoreid)
• Gustav Kalkun, Edgar Kolmpere, Ernst Idla, Anna Raudkats, Ullo Toomi jt tegid teoks II Eesti Mängud 16. – 18. juunini taas Kadrioru staadionil. Nüüd oli kavas palju tantse: “Oige ja vasemba”, “Jämaja labajalg”, “Jooksupolka”, “Pulgatants”, “Vananaiste löss”, “Viru valts”, “Vändra polka” ja “Tuljak”. Eeltöö oli ulatuslik ja põhimõtteliselt samasugune nagu tänapäeval – kursused tantsujuhtidele (osavõtjaid 200 – 250), instruktorite sõidud kohtadele, peod (“mängud”) maakonnakeskustes jne. Anna Raudkatis juhitud “Tuljak” tuli taas kordamisele. Esinejaid oli üle 1500, mõningatel andmetel kuni 1800. Tantsijad osalesid ühes staadionietenduses.