August Sabbe

• http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r... lk 602 SABBE (SABE), August, Jaan, s. 01.09.1909 Võrumaa Lasva v. Eesti viimane metsavend (Jaan Rootsi salgast). Hukkus Võhandu jõel kinnivõtmisel 28.(27.) 09.78. (20) [PC 2553, PP, Võ 85]
• August Sabbe (September 1, 1909 – September 27 or 28[1], 1978) was one of the last surviving Estonian members of the Forest Brethren, a group of citizens of Estonia, Latvia and Lithuania who resisted and fought against the Soviet occupation of their three nations. Sabbe hid in the forests of Estonia, living off of the land like other Forest Brethren.

http://en.wikipedia.org/wiki/August_Sabbe

August Sabbe (1. september 1909 – 28. september 1978) oli Eesti viimaseks metsavennaks peetav mees, kes langes Paidra ja Leevi küla lähedal arreteerimiskatsel, uputades end Võhandu jõkke.

• http://et.wikipedia.org/wiki/August_Sabbe
• August Sabbe radadel

August Sabbe sündis 1.09.1909 Võrumaal Paidra külas, Palo talus. Kaks vanemat venda langesid Vabadussõjas. Isa suri 1929. August jäi talu pärijaks. Õppis Tsolgo koolis. Kuni venelaste tulekuni elas ja töötas oma isatalus. 1941. aastal varjas end mobilisatsiooni eest Punaarmeesse, 1944. aastal varjas end mobilisatsiooni eest Saksa sõjaväkke. 1944-45 varjas end jälle mobilisatsiooni eest punaväkke. 1945.a. sügisel tuli metsast välja ja legaliseerus. Läks tööle Paidra veskisse veskipoisiks, kuna talupidamine vene võimu all talle ei istunud. Töötas Paidra veskis aastatel 1945-49. Suur osa Sabbe sõpru olid metsavennad ja ta käis nendega läbi. Juulis 1949 arreteeriti Sabbe KGB poolt ja pärast vastavat töötlemist värvati KGB agendiks ning kästi minna metsavendi püüdma. Sabbe rääkis sõpradele, et teda taheti agendiks teha. Siirdus metsa, kuid KGB-le kaastööd ei teinud. Varjas end esimese talve üksinda. 1950 ühines Jaan Rootsi metsavendade salgaga. 1951-54 varjas end Suure Taevaskoja lähedal punkris. Kuulus Rootsi salga nn. tagalameeskonda - hoolitses varustuse, moona ja eluaseme eest. Pärast Jaan Rootsi ja juhtivate salga liikmete langemist 1952. aasta juunis Räpina lähedal Ristipalol ja Taevaskoja punkri avastamist 1954. aasta talvel, hakkas end üksinda varjama. 1954-78 varjas end peamiselt oma kodukandi metsades. Oli enamuse sellest ajast "üleliiduliselt tagaotsitav ohtlik kurjategija". Sabbet otsisid nii Võru kui Põlva KGB. 1978. Aasta septembris olid nad viimaks edukad. Sabbe hukkus 27.09.1978 Võhandu jões kui teda püüdsid arreteerida praegu Võrus elav endine KGB ohvitser Ervin Oras (fotol aastal 1998) ja Põlvas elav endine SORVVO inspektor Neeme Taavel. August Sabbe ei alistunud vaenlastele, vaid suri vaba mehena oma koduse Võhandu jõe voogudes. August Sabbe maeti võimude korraldusel 20.10.78 Raadi kalmistule Tartus. 28.09.1998 avati Sabbe kalmul mälestuskivi, millel muuhulgas seisab tekst:

Mu sõbrad teadke kõik, mu hinge viimne hõik, te kätte tasuge mu elu eest! Puhka rahus vaba Isamaa mullas! Sa jäid Eestile surmani truuks

Allikas: http://www.esm.ee/public/projektid/5/sabbe.htm

• Mälestuskivi A.Sabbe hukkumiskohal - Facebook - Marquis de Divine
• http://foorum.rindeleht.ee/search.php?st=0&sk=t&sd=d&sr=posts&autho...

Temast raamatus: Kolonelleitnant Heljuste hingepalve / Martin S. Kull. Sarjast Metsavenna-eri. Eesti Ajalookirjastus, Tartu, 2015.

6. juunil 1952 hukkus Räpina lähedal Ristipalos tšekistide poolt salakavalalt lõksu meelitatud ühe Lõuna-Eesti kõige pikemalt, organiseeritumalt ja julgemalt tegutsenud metsavendade jõugu tuumik, keda mitmetes arhiivtoimikutes on nimetatud selle juhi Jaan Rootsi hüüdnime järgi Orioni salgaks. Selline nimi on muidugi väga kummaline ja arusaamatu, sest teadaolevalt ei ole Jaan Rootsi toonased kaaslased teda kunagi sellise hüüdnimega kutsunud. Pealiku hüüdnimedeks – kui üldse – olid Skaut, Ivo ja Orjol. Pole võimatu, et hüüdnimi Orion tekkis puukeelsete uurijate poolt Orjoliga (Kotkas) segiajamisest, eks kirjapilt ole ju suhteliselt sarnane. Selle jõugu üks pääsenud liikmetest oli ka August Sabbe, kes sai vabaduses elada surmani. Tema uppus 27. oktoobril 1978 a. Võhandu jõkke, kui kalameesteks maskeerunud KGB ohvitser Ervin Oras ja SORVO inspektor Neeme Taavel teda arreteerida püüdsid. August Sabbe oli pärit Leevi vallast ja olles Jaan Rootsi , põdes juba tuberkuloosi. Tema enda jutu järgi olevat ta sakslaste ajal teeninud Omakaitses ning olnud Saksa sõjaväes. Ta olnud osa võtnud lahingutest Nõukogude vägede vastu Krivasoos. Hakkas end varjama pärast seda, kui Nõukogude väed olid sakslased Eestist välja ajanud, 1944. a. sügisel, kartuses, et hakkab kandma vastutust II MS ajal tehtu eest. 1945 või 1946 a. legaliseerus. 1949. a. sai August Sabbe julgeolekuorganitelt korralduse veenda metsast välja tulema ja legaliseeruma bandiite Valter Võhnit ja Arnold Kakkot, kuid soovimata seda teha, hakkas end sama aasta sügisest juba teist korda varjama.

Võrumaa Leevi vald 1938-1939: Saaga ERA.40.1.6115:62?131,444,1758,527,0

• Kodakondsuse tunnistuste kontsud
• Optantide isiklikud toimikud,1920

7.3.1890