August Johannes Hanko

August Johannes Hanko (18. jaanuar 1879 Robi talu, Suure-Kambja vald, Tartumaa – 25. mai 1952 Arljuk, Jurga rajoon, Kemerovo oblast) oli eesti ajakirjanik, tõlkija ja prosaist; Eesti poliitik.

• https://et.wikipedia.org/wiki/August_Hanko
• http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hanko_august
• https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=696659
• https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=696657
• https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=603914
• http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=19037
• https://galerii.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=562
• https://sisu.ut.ee/sites/default/files/eaas/files/eajakbl_2019m2rts... - lk. 149-150 (149-150)
• https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000065868&f=all

Pereregister:

HANKO, AUGUST-JOHANNES, JÜRI, ema eesnimi MARIE, mees. Sünd: 1879-01-18, KAMBJA V. Raamat: TALLINN L kd 81 lk 216.
Poliitilised arreteerimised Eestis, kd 3:
HANKO, August-Johannes, Jüri, s. 18.01.1879 Tartumaa Kambja v., kõrgh., tõlk, arr. 16.04.45 Tartu, Tähe 128-6, trib. 16.08.45 §58-10, 7a.; Kemerovolag, vab. 16.04.52, surn. 25.05.52 Kemerovo obl. EV sõjaminister 1919-20. Arr. artiklite pärast 1943-44 "Postimehes". [14667-E]
Maarjamäe Kommunismiohvrite Memoriaal:
AUGUST-JOHANNES HANKO 1879–1952 [KIVI.A.48.2.24]
Represseeritute kartoteek:
HANKO, AUGUST, isa Jüri. Sünd 1879
Isikute lühiandmed kommunismiohvrite memoriaalile 1940-1991; koostanud Leo Õispuu; Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 2017.:
HANKO, August-Johannes. Sünd: 1879. Surm: 1952. R3.

Elulugu:
August Johannes Hanko sündis 18.01.1879 (06.01.1979 vkj.) Robi talus Kaatsi külas Suure-Kambja vallas. Isa oli Robi talu peremees Jüri Hanko - ümbruskonnas lugupeetud taluomanik, kes valiti koguni kolmel korral vallavanemaks. Oli üks esimesi tõukarjakasvatajaid Kambja kandis. Ema Marie Grossberg - A. H. iseloomustab teda oma mälestustes, kui väga hea iseloomuga inimest, isa Jüri seevastu oli tõsine ja mõnevõrra ehk karmi iseloomuga inimene.
August käis kolm aastat Kambjas kihelkonnakoolis, seejärel saatis isa teda õppima Tartusse Hugo Treffneri eragümnaasiumi, hiljem käis Tartu Kroonugümnaasiumis. Aastatel 1900-1904 õppis Tartu Ülikoolis algul keemia, hiljem õigusteaduskonnas, viimase lõpetas cand. jur. kraadiga.
Tartus algas ka tema ajakirjanikutegevus. "Postimehe" toimetuses töötades puutus ta kokku paljude tolleaegsete kultuuri- ja poliitikategelastega, sh. Jaan Tõnisson, Anton-Hansen Tammsaare jpt. 1906.a. alates elas juba Tallinnas, oli ajalehtede "Sõnumid" ja "Vaatleja" peatoimetaja.
1907.a. kuulutas tsaarivalitsus ta Baltimaadel persona non grata-ks ning ta saadeti välja. Elas mõnda aega Soomes Imatral, kus elas ka A. H. sõber kunstnik Ants Laikmaa, kes samuti oli välja saadestud. Eestisse tagasipöördumise järel asus tööle "Päevalehe" toimetusse. Tihenesid kontaktid poliitikute ringkonnaga. Oli aktiivselt tegev Eesti iseseisvuse sünni juures. Eesti Ajutine Valitsus määras ta 1918. a. ajakirjanduse büroo juhatajaks Helsingisse ja hiljem ka sõjaministeeriumi esindajaks Soome.
Novembris 1919 kutsus Jaan Tõnisson ta oma moodustatavasse valitsusse sõjaministriks. See valitsus püsis koos kuni juuli lõpuni 1920. a. Edaspidi pühendus äri- ja ajakirjanikutegevusele. Asutas laevaettevõtte, mis ülemaailmse majanduskriisiga 1920. a. pankrotti läks. Raharikka ettevõtete lõpu põhjuseks on panga puudulik töö. Valimatult suurettevõtteid sigineb kui seeni, tootmine ja müügi suhe ei ole paigas. 1924. a. lõppes äriõitsemise aeg. Oli mõnda aega Eesti suurima ja kauneima purjelaeva "Tormilind" omanikeringis. Arendas ühistegevust, oli keskühingu "Estonia" juhatuse liige, samuti üks Eesti Ajakirjanike Liidu asutajatest. Tegutses ka raamatute tõlkijana (inglise, saksa, soome, skandinaavia keeled). Koostas biograafiad "Jaan Poska","Leitnant Julius Kuperjanov", "Admiral Nelson", "R. Amundsen","H. M. Stanley" ning avaldas mälestusraamatu "Oli kord... " I ja II osa.
A. H.oli kaks korda abielus. Esimest korda abiellus 07.10.1908 (vkj.) Tallinna ärimehe tütre Hilda Vilhelmine Simsivart-iga. Sellest abielust sündis kolm last: poeg Arne, tütar Maaja ja poeg Jüri. Abielu lahutati ja A. H. abiellus teistkordselt 10.12.1935. a. tuntud hispaania keele tõlkija Aita (Justa) Kurfeldt-iga.
August Hanko arreteeriti punaste poolt aprillis 1945. a. ning mõisteti sunnitöölaagrisse. Kaug- Põhja viidi ka tema lapsed, kes jõudsid aastakümnete pärast tagasi kodumaale. August kirjutab kodustele: "Tarvis on ainult vastupidada...."
August Johannes Hanko suri 25.05.1952. a. Arljuki asulas Kemerovo oblastis Venemaal ja on kuhugi sinna Siberisse maetud.
Koostas: Katrin Hanko
Lisas: Helju Hanko 01.04.2011

Personaalraamat IX (Kirikuvald, Suure-Kambja, ...; EAA.1255.1.517; 1881-1939 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1255.1.517:54?182,2073,815,1...