Artur Friedrich Simson

How are you related to Artur Friedrich Simson?

Connect to the World Family Tree to find out

Artur Friedrich Simson's Geni Profile

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Artur Friedrich Simson

Birthdate:
Birthplace: Suuremõisa (Magnushof), Vormsi, Läänemaa, Estonia
Death: June 08, 1967 (70)
Läänemaa, Estonia
Place of Burial: Tallinn Rahumäe kalmistu, V, LÄ B
Immediate Family:

Son of Juhan [Leidi] Simson and Helene Marie Simson
Husband of Irene Simson
Father of Gunnar Simson; Olaf Simson; Heino Simson; Gunnar Simson; Olaf Simson and 1 other
Brother of Eduard Simson and Helene Simson

Managed by: Heldur Kullerkann
Last Updated:
view all

Immediate Family

Isikust Artur Friedrich Simson (eesti)

SIMSON, Artur, kolonelleitnant (1940), VR II/3, K. S. dipl. Sündis 3. Detsembril 1896. a Haapsalus. Lõpetas Haapsalus linnakooli 1914. a ja Gatšina sõjakooli lipnikuna 1916. a. Võttis1914. a ja Gatšina sõjakooli lipnikuna 1916. a. Võttis osa Esimese maailmasõja lahingutest ja saabus rahvuslike väeosade moodustamisel 1917. a Eestisse. Vabadussõjas osales ta nooremohvitseri ja kompaniiülemana 1. jalaväepolgu koosseisus 29. Jaanuarist 1919 kuni sõja lõpuni. Võttis osa lahingutest Narva rindel Feodorovka, Fitinka, Vanaküla, Saarküla, Veliikino, Aleksandrovskaja-Gorka, Sala ja Vääska rajoonis. Vääska küla all sai ta 17. Detsembril 1919. a haavata. Vabadussõja lõpul oli 1. polgu 12. roodu (kompanii) ülem. 1920–1921 viibis alalisväe ohvitseride täienduskursustel (I lend). 1922. a alguses määrati Sõjakooli kadettide 2. kompanii rühmaülemaks. 1923. a märtsikuul viibis Helsingis Vabadussõjas langenute mälestussamba avajumalateenistusel kadettide aukompanii 1. rühma ülemana. 1923. a sügisest kuni 1927. a kevadeni oli kadettide 2. kompanii ülemaks. 1927. a sooritas Kõrgema Sõjakoolisisseastumiskatsed ja viibis 1928–1930 Kõrgemas Sõjakoolis, mille lõpetamise järel teenis 1. jalaväerügemendi staabiülemana ja Narva kaitseringkonna staabiülemana. Alates 1937. a varakevadest oli Lahingukooli ülemaks ja 1939. a juunist kuni 1940. a septembrini Sv Tehnikakooli ülemaks, kuni kommunistid selle likvideerisid. Seejärel oli ta Tallinnas Sõjakooli Eesti pataljoni ülem. Viimaselt ametikohalt evakueerus ta koos Sõjakooliga Tjumeni linna Ida-Siberis. Eesti diviiside loomisel oli ta 249. diviisi staabiülemaks. Pärast (võib-olla ka enne) Velikije Luki lahinguid eemaldati A. Simson sellelt ametikohalt. Pärast sõda oli ta Hariduse Rahvakomissariaadis sõjalise kasvatuse osakonna juhatajaks. Pärast demobiliseerimist töötas ta Tallinnas majavalitsuse insenerina. Pärast pensioneerumist 1956. a kannatas pikemat aega tervishäirete all ja suri 8. juunil 1967. a ning maeti Rahumäe kalmistule. Kol-ltn A. Simson abiellus 1926. a Irene Kvarnströmiga ja sellest abielust oli neil kaks poega. (Elulugu on koostatud V. Orava kirjutise alusel, mida on täiendatud E. Tulviste samasisulise töö andmetega).

view all 11

Artur Friedrich Simson's Timeline

1896
December 3, 1896
Suuremõisa (Magnushof), Vormsi, Läänemaa, Estonia
1897
January 3, 1897
Vormsi kogudus
1926
November 3, 1926
Läänemaa, Estonia
1927
November 3, 1927
November 3, 1927
Estonia
1929
October 16, 1929
Tallinn, Estonia
October 16, 1929
1967
June 8, 1967
Age 70
Läänemaa, Estonia
June 11, 1967
Age 70
Tallinn Rahumäe kalmistu, V, LÄ B