Arnold Walter Mikiver

MIKIVER, Arnold, Jakub, s. 1906 Harjumaa Kõnnu v., eluk. sama, 6 kl., talupoeg, arr. 17.04.48, erin. 28.08. 48 §58-1a, 58-8, 58-11, 25a. Oli Omakaitses ja metsavend. [ar 22951] http://www.okupatsioon.ee/en/memento-1998/132-m1998

kodakondsuse toimik Saaga ERA.14.14.2138:1
foto Saaga ERA.14.14.2138:20?244,1414,366,526,0

"Kabböle nimismees" puhkab Loksa kalmistul

Arnold Walter Mikiveri (1906–1986) hauakivi Loksa kalmistul on tagasihoidlik. Aastaarvud puuduvad, ainult nimi, rist ja lause: Mälestus sinust jääb igavesti. Sellel lausel on eriline tähendus ka vastaskaldal Pernajas.

Loksal puhkab kohalik poiss, pärit Turbuneeme Prassi talust, aga samas Soome poiss. Arno räägib soome keelt ja tegelikult ongi ta soomlane, nii tutvustati minule rahulikku, hallipäist vanahärrat üle 30 aastat tagasi. Hiljem temaga enam ei kohtunud. Kahjuks mitte. Sellest, kes ta oli, sain aru alles 2006. aastal.

1906 – Eesti kaluriküla sünd Soomes

Ühel aastal Arnold Mikiveriga sündis ka Kabböle kaluriküla Soomes. Küla asutasid Kuusalu kihelkonna ja tolleaegse Kõnnu valla elanikud Pärispealt, Turbuneemelt , Viinistult ja Mohni saarelt. Ostulepingule kirjutati alla 29. juunil 1906. a-l.

Arnold sündis 10. oktoobril (Juliuse kalendri järgi) ning detsembril saabusid vanaisa Jaan ja tema vanem poeg Peeter koos oma naistega Kabbölesse. Sven Bomani üksikasjalikust raamatust "Kabböle ester". En minoritet i minoriteten (Kabböle eestlased. Minoriteet minoriteedis, 1992) selgub, et Jaagub Mikiver lahkus oma perekonnaga Turbuneemelt mõni aasta hiljem. Tema oli Arnoldi isa, kes sängitati Pernaja kirikuaeda juba 1912. aastal. Ema Amalia suri 53 aastat hiljem.

Kabböle eestlased mälestuskivi avamisel 11.06.2006 Pernajas tähistati 2006.a. juunis Kabböle kaluriküla 100. juubelit. Suursaadik Priit Kolbre ja vallavanem Ralf Sjödahl avasid Mikiveride talu maal mälestuskivi. Vanale piirikivile kinnitatud plaadil on kirjas: Te tulite võõrsile lootusega paremale elule, kuid siingi oli elu karm ning nõudis tööd ja vaeva. Tekst on avaldatud ka kohalikus rootsi keeles ja lõpuks soome keeles.

Soome sild Viinistult Kabbölesse

Elu nõudis tõesti vaeva ja oli esialgu päris algelist. Valmis elukohtigi oli Kabböles ainult kahe pere jaoks. Kiiresti olukorda muutis Soome 1919. a. keeluseadus. Eriti "tulemuslikuks" sai Viinistu ja Kabböle meretee, mille eeliseks olid nii füüsiline (tubli 80 km) kui ka vaimne lähedus, sugulased mõlemal kaldal. Siiamaani Lilla Viruks (Väike Viru) kutsutud küla sai uue hellitusnime Kanisterböle (Kanistriküla).

Rannakülad kosusid ja elatustase tõusis mõlemal pool. Keeluseadus lõppes 1932. a. aprillis, aga salakaubavedu jätkus aastakümne lõpuni. Rannarahva kogemused ja piiritusepaadid olid hiljem suureks abiks Soome-poistele ja pagulastele.

Keeleteadlane Matti Punttila intervjueeris Kabböle elanikke juba 1960ndatel. Kõige tuntumaks salakaubavedajaks mainiti Arnold Mikiver, hüüdnimega Humu. Nimi tähendab meest, kes pakub rahvale lusti, pidupanijat ja vembumeest. Tolleaegses jenkas Humu-Pekka lauldakse hulkurist ja lõõtsamängijast. Võib-olla sai sarnaselt populaarseks ka Humu-Arno, noorsoo iidoliks, kui meie aja väljendit kasutada.

Arnost saab Kabböle nimismees

Kord saabus Pernaja nimismees ehk piirkonna politseiülem Våtskäri tantsulavale, et Humu järjekordselt vahistada. Kombe kohaselt tutvustas ta esialgu ennast ja teatas, et ta on Pernaja nimismees. Vastuseks teatas Arnold kõlavalt, et tema on Käbböle nimismees ja kadus samas mõne pika sammuga põõsastesse. Niimoodi saigi tema jälle uue lisanime, "Kabböle nimismees", teistele juurde.

Seadusesilm näeb siiski kaugele. Internetis on leida nimekiri Soomes 1933. aastal määratud salakaubaveo karistustest. Nimekiri on pikk. Keeluseadus oli tühistatud eelmisel aastal, aga hinnavahe jättis ilmselt veel hästi äriruumi. Selgub, et maikuus määras Kotka linnakohus Humule 2000 marga suuruse trahvi. Rangemalt karistas Loviisa, mille linnakohtu mõistis talle oktoobris kuue kuu pikkuse vanglakaristuse. Tõenäoliselt oli ta Pernaja naaberlinnas juba päris tuntud kangelane.

Pagendamine Danzigi vabalinna

Humu vembud käisid ametnikele kõvasti au pihta. Lõpuks, ilmselt 1936 aastal, saadeti ta maalt välja, Danzigi vabalinna, kuna temal polnud ühegi riigi passi. Üllatav sihtkoht, aga Danzigi lipu all sõitsid ka mitmed piirituselaevad. Mõni aasta hiljem sai Arno sealt Eestisse ja oma kodukohta Pärispea poolsaarele.

Eesti saatuse aastad olid juba käes. Memento andmete järgi oli Arnold Mikiver Saksa ajal Omakaitses ja hiljem metsavend. "Kontrrevolutsiooniline kurjategija" arreteeriti 1948. aastal ja saadeti 25 aastaks Siberisse. Ikkagi jäi ta ellu.

• MIKIVER, Arnold, Jakub, s. 1906 Harjumaa Kõnnu v., eluk. sama, 6 kl., talupoeg, arr. 17.04.48 Harjumaa Kõnnu v., erin. 28.08.48, §58-1a, 58-8, 58-11, 25a., Komi ANSV; Mordva ANSV Dubravlag, vab. 17.04.63. Omakaitse, metsavend. (10) [R2 PC22951,1970N] http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r... lk.466
• Sünd: Kuusalu kogudus. Sündinute ja ristitute nimekiri; EAA.1216.1.277; 1905-1922
• Kuusalu kogudus. Personaalraamat VIII (Loo, Kõnnu, Kolga, Kiiu, ...; EAA.1216.1.285; 1900-1930
• Maetud: http://www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GRid=156055165