Ants Viirmaa ← Hans Viirman

Ants Viirmaa (kuni 1935 Hans Viirmann, 10. mai 1897 Kastre mõis, Kastre-Võnnu vald, Tartumaa – 21. aprill 1942 Sevurallag) oli Eesti poliitik.

• Eestikeelne Vikipeedia
• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
• Foto - http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=698069
• Järvamaa Muuseum, PM F 2364:107
• KL Järva Maleva Türi malevkonna pealik
• Eesti ohvitserid 1918-1940
• Eesti kommunismiohvrid 1940–1991
• VIIRMAA, Ants, Jaan en. ka Hans, s. 09.05.1897 Tartumaa Kastre-Võnnu v., kõrgh., ökonomist, arr. 14.06.41 Türi, Suur-Pärnu 17-1, erin. 21.03.42 §58-13; surmaotsus; kinnip-k. Sverdlovsk, otsus täide viidud 21.04.42. Vabadussõda. Kaitseliit. Isamaaliit. Tööstur. Türi linnapea. Avaldatud uuesti. [5649-E, 1419M, kl, kart]
• Viirmaa, Jaan-Ants, Ants, poeg, 30.12.38; Kolo-minskije Grivõ, vab. asum. 10.10.56. [1419M] www.okupatsioon.ee/et/memento-2001/239-v-2001
  • https://jarvateataja.postimees.ee/2062145/linnapea-lapsed-paastis-l...
• Raamatust Suvesõda Järvamaal 1941 / Herbert Lindmäe. Sarjast Suvesõda, VI, Tartu, 2010. IV peatükk Sõjaeelne punane terror Järvamaal. Juuniküüditamine: Türi küüdiohvrid: Kaitseliidu Türi malevkonna asutaja ja esimene pealik, Isamaaliidu liige Ants (Hans) Viirmaa (sünd. 10. mai 1897) (Tallinna 7), erinõupidamise otsus täide viidud Sverdlovski obl. Sevurallagis 21. aprillil 1942 (30. detsember 1942), tema naine Salme Viirmaa (sünd. 21. märts 1909), suri asumisel 21. augustil 1944, tütred Maret Viirmaa (8-aastane), vabanes asumiselt 1956. aastal, ja Sirje Reet Viirmaa (4-a.), vabanes 1956. aastal, ning poeg Jaan Ants Viirmaa (2-a.) (sünd. 30. detsember 1938), vabanes 1956. aastal. Ajelehes Järva Teataja, 13. juuni 1997 J. Arvola artikkel „Taeva poole karjub nende äng“: Isa Jaan Viirmaa ostis sajandi algul Särevere parun Walter von Sillingu käest tüki maas, ehitas Pärnu jõele tammi ning vee jõul töötava villa-, jahu- ja saeveski. Ants Viirmaa õppis Türi kihelkonnas ja Tartu Aleksandri gümnaasiumis. Saksa ajal osales ta Türil Kaitseliidu korraldamises ja sõdis Vabadussõjas vabatahtlikuna Paides formeeritud Järvamaa Kaitsepataljonis. 1920. aastal lõpetas ta Eesti Vabariigi Tondi sõjakooli liplikuna ja õppis Tartu ülikooli majandusteaduskonnas (1921-1926). Ants Viirmaa oli Türi linnapea (1935-1940). Samal ajal õpetas ta Türi majandusgümnaasiumis majandusteadust ja majandusgeograafiat. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist vabastati ta linnapea kohalt. Ööl vastu 14. juunit viidi Ants Viirmaa koos naise ja lastega veoautokastis Rakke jaama, kus ta lahutati perest. Tema haud ei ole teada. Salme Viirmaa tappis ennast meeleheites asumisel. Laste eest hoolitses tädi Margot Kasemägi.