Alexander Nikolai* von Glehn

Alexander Nikolai* von Glehn [nikol'ai fon gleen] (16. juuli / 28. juuli 1841 Jälgimäe mõis – 07. september 1923 Brasiilia) oli Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja, Glehnide suguvõsast.

Nooruses oli Nikolai von Glehn õppinud Tartus ja Saksamaal majandust, arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri. 1873 andis ta raudteepeatuse lähedal välja esimese krundi. Legendi järgi öelnud ta seejuures: "Seie saagu lenn". Ta laskis praegusesse Glehni parki oma kavandite järgi ehitada niinimetatud Glehni lossi. See valmis 1886. 1902. aastal tekkis tal mõte püstitada parki purustatud raudkividest Kalevipoja kuju. Selle rajamine võttis aastaid aega. Teise künka otsa laskis ta samasugustest kividest valmistada lohe kuju. 1910 alustati pargis vaatetorni ehitamist. Lossi kõrvale ehitati kahe väikese basseiniga palmimaja. 1918 lahkus Glehn Eestist algul Saksamaale, hiljem aga Brasiiliasse, kus ta Ouro Fino haiglas Minas Geraisi osariigis 7. septembril 1923 suri.

Glehnide suguvõsa tuli Eestisse Saksamaalt 17. sajandi teisel poolel, usutülide tõttu. Glehnide esivanemad olid aadlikest kaupmehed Lüübekis ja Aachenis. 1689. aastal kanti neist esimene, Heinrich von Glehn, kes ise juba 30 aastat varem siia oli saabunud, nn. mitteimmatrikuleeritud aadlike nimistusse, mitte aga aadli matriklisse, „kuna kohalik aadelkond tahtis uustulnukatest kõrgemale positsioonile jääda.“3 Kuigi Genealogisches Handbuchis pole Glehnide perekond seetõttu eraldi välja toodud, võib sellest abielude kaudu Glehne leida ikkagi juba 17. sajandist. 12. detsembril 1705 abiellub selle sama Heinrichi tütar Anna von Glehn (surnud 23. augustil 1716) Arnold von Dehniga. 19. sajandist on raamatus ära nimetatud veel Emilie (Misi) Josephine von Glehn (22. oktoober 1846 – 30. juuli 1879), kes abiellus Georg von Peetz´iga; 7. augustil 1877 Alfred von Wendrichiga abiellunud Molli von Glehn (sündinud Tallinnas 20. oktoobril 1853); Nikolai von Glehni lapsed Elsbeth ja Manfred Nikolai; aga ka pangaametnik Walter von Glehn, kes 27. oktoobril 1923 abiellus Helsingis Karin Eva Maria von Stackelbergiga ja kelle suhe Nikolai von Glehniga on mulle teadmata. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710 – 1960 (1970, Köln-Wien) nimetab ära Nikolai von Glehni venna botaanik Peter von Glehni (sündinud Jälgimäel 27.10. 1835 – surnud Peterburis 04.04.1876). Saksamaal Düsseldorfi lähedal Korschenbroich´i linnas asub ka Glehni linnaosa, mis on endisest külast linnapiirkonnaks kasvanud (nagu väike asula linna sees). Ilmselt võib siingi aimata seost mõne vana Glehnide suguvõsa asupaigaga. Internetis uurides leidsin, et Glehne elab ka Inglismaal, kes, nagu tundub, on vähemalt osaliselt seotud baltisaksa Glehnide suguvõsaga. Sealt pärineb üks ilmselt maailma tuntuim Glehnide suguvõsa esindaja, Wilfrid Gabriel De Glehn (1870 - 1951), oluline Briti post-impressionistlik kunstnik. Ta sündis Londonis 1870. aastal kaupmehe Alexander von Glehni pojana. Peale kunstiõpinguid Lõuna Kensingtoni kunstikoolis ja Prantsusmaal sai Glehnist Edwin Austin Abbey´i ja John Singer Sargent´i assistent, kes olid ise tol ajal väga nimekad kunstnikud. Ristinimeks sai ka temale von Glehn, kuid I maailmasõja viimasel, 1917. aastal, muutsid Wilfred von Glehn koos abikaasa, Jane Eriniga, oma perekonnanime de Glehniks, et mitte näidata germaani päritolu tollase poliitilise olukorra tõttu. Wilfrid de Glehn ja Jane Erin Emmet (1873 – 1961) kohtusid 1903. aasta paiku ning abiellusid 1904. aastal. Nad reisisid tihti Euroopas, aga ka Ameerikas, saades nii inspiratsiooni oma kunstiteoste tarbeks. Jane Erin Emmet pärines kuulsast Emmetite suguvõsast Ameerikas, kes emigreerusid Ameerikasse Iirimaalt. Jane Erin tegeles intensiivselt kunstiga ning on seetõttu samuti kunstiajalukku oma nime jäädvustanud. Ka Jane Erini kahest õest, Rosina Emmet Sherwood´ist (1854-1948) ja Lydia Field Emmet´ist (1873-1961) said küllaltki edukad kunstnikud. John Singer Sargent oli Euroopa-reisidel tihti de Glehnide kaaslaseks ning ilmselt seetõttu on osad kunstikriitikud Wilfrid de Glehni vaid Sargenti kaaslaseks pidanud.4 Wilfrid de Glehni kuulsaim ning reprodutseerituim teos on „Frascati purskkaev“, mis pärineb ühelt Euroopa reisilt, mil ta külastas ka Itaaliat. Kuid ta on palju maalinud ka 3 Kyra Robert – „Legend ja tegelikkus“ Horisont 1991, nr 7, lk 16 Leho Lõhmus – Nõmme ajalugu, Tln 2006, lk 18 4 Wikipedia – Internetipõhine entsüklopeedia, „Wilfrid de Glehn“ Wilfred de Glehni onu, Oswald von Glehn (sündinud Saksamaal 1853 - ?), oli samuti kunstnik, kes viljeles peaasjalikult kõrg-viktoriaanlikus stiilis klassitsistlikku maali ning kes oli kuulsa kunstniku Rosetti5 sõber. Oswald ja Alexander von Glehn olid omakorda balti-sakslase Robert von Glehni kaks last kaheteistkümnest. Juba siit on näha, et Glehnide suguvõsas on kultuur ja kunstid väga tugevalt sisse juurdunud ning nendega tegeletakse läbi erinevate põlvkondade väga kiindunult. Internetis ingliskeelsetel lehekülgedel kirjutas Glehnidest härra John de Bruyne, kelle vanaonu oligi kuulus Wilfrid de Glehn. Härra John de Bruyne külastas 2004. aastal koos abikaasaga ka Eestit, et tutvuda Glehnide eestipoolse suguvõsa valdustega ning Nikolai von Glehni loominguga. Mul õnnestus leida internetist ka härra Bruyne´i kontaktid ja ma üritasin härra Bruyne´ga mitmel korral ka ühendust saada, et omakorda tema käest veel veidi põhjalikumalt teada saada Glehnide Normandia poolsest suguvõsast ja mis neist tänaseks saand on, kuid minu isiklikud püüdlused ei kandnud ühelgi korral vilja. Ajaloomuuseumist õnnestus mul saada väga põhjalik genealoogiline uurimustöö, mille olid muuseumile andnud Nikolai von Glehni järeltulijad Gablerid. Sellest uurimustööst saab põhjalikku infot Glehnide genealoogilise pärinemise kohta alates 18. sajandi esimesest poolest ning see on koostatud erinevate kirikuraamatute, gildiraamatute või kodanikuraamatute põhjal.

Esimeseks äranimetatuks selles loetelus on 1757. aastal Tallinna kodanikuks saanud Peter von Glehn (1720 – 1808), kelle isa oli samuti Peter von Glehn. Ta kuulus Suure Gildi kaupmeeste hulka ning 1781 – 86 aastani oli ta koguni raehärra. Ta abiellus 1757. aastal Dorothea Elisabeth Lohmanniga, kes oli Suure Gildi eestseisja Eberhard Lohmanni tütar. Neil sündis kuus last, kellest üks tütar suri varakult, juba kolmekuuselt. Nende kolmas laps, jällegi Peter von Glehn (1761 – 1846), oli Mustpeade vennaskonna liige, kuulus hiljem Suurde Gildi ja oli Niguliste kiriku eestseisja. Tema oli abielus Sophia Justina Lütkens´iga ning neil oli omakorda kuus last. Esimene laps, Peter (1794 – 1795) suri väiksena. Teisest pojast, kellele sai uuesti nimeks Peter von Glehn (1796 – 1843), sai hiljem ka Jälgimäe valitseja. Nii on hästi näha, kuidas perekonna esikliinist käis läbi nimi Peter ja nii põlvest põlve. Seesama Peter von Glehn oli ka meie Nikolai von Glehni isa. Pärast Peterit sündis perre veel neli last, kõigepealt Sophia Elisabeth (1798 – 1836), kes abiellus hiljem Joachim Christ. Printz´iga. Pärast Sophia Elisabethi sündis perre Margaretha Paulina (1801 – 1802), kes aga varakult suri. Seejärel sündis Alexander von Glehn (1803 – 1839), kes läks noormehena Tartusse ökonoomiat õppima. Pere kõige noorem laps oli Wilhelmine von Glehn, kes abiellus 1828. aastal Ferdinand Theodor Gebhardt´iga ja kes ostis 1875. aastal von Tolk´idelt Kullaaru (Kullaarro) poolmõisa Virumaal Rakvere lähedal. Nikolai von Glehni isast sai Jälgimäe mõisa pärija. Ta õppis Tartus meditsiiniteadust aastatel 1814 - 1816 ning abiellus kahel korral kuulsa Burchhardt´i perekonna tütardega. Burchhardt´ite suguvõsa hoolitses läbi mitme sajandi Tallinna Raeapteegi eest. Tallinna Raeapteek on üks vanimaid põhja-Euroopa apteeke, mis on tegutsenud ühel ja samal kohal juba 15. sajandist peale. Esimene dateeritud teade Tallinna Raeapteegi kohta pärineb 1422. aastal rae märkmeraamatusse tehtud sissekandest. Nikolai von Glehni esimene abikaasa oli Sophie Elisabeth Burchhardt (von Bellavary de Sycava), kellega ta abiellus 1823. aastal. Kuid mingil põhjusel abiellus Glehn 1831. aastal Burchhardt´ite perekonna teise tütre, Auguste Caroline Marie Burchardt von Bellavary´ga6. Neil sündis perre viis last. Esimene oli poeg Peter von Glehn(1835 – 1876), kellest sai tuntud botaanik. Noor Peter von Glehn lõpetas Tartus botaanika ja zooloogia õpingud kuldmedaliga ning tema järgi on nime saanud üks sarikaliste7 sugukonda kuuluv taimeperekond. Noorem vend AlexanderNikolai (1841 – 1923) õppis Tartus ja Saksamaal majandust, arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri. Tema fantaasiaküllaste harrastuste ringi kuulus aiandus, skulptuur, puunikerdamine ja poeesia. Aga sellest kõigest juba peagi lähemalt. Pere vanim tütar oli Marie Elisabeth (1840 - ), kes abiellus Max von Pickiga ning neil oli kolm last. Pere keskmine tütar oli Julie Wilhelmine (1842 – 1867), kellest tema suhteliselt lühikese elu tõttu ei ole ka rohkem teada. Pere noorim tütar oli Marie von Glehn, kes elas aastatel 1843 – 1884. Nõmmet ja Glehniga seotud paiku on hilisemal ajal külastanud mitmed Glehnide suguvõsa järeltulijad. 2002. aasta augustis käisid Eestis Nikolai poja Manfred von Glehni Brasiilias elava tütre Anna-Maria poeg Rinaldo abikaasaga ning nende tütar Adriana von Glehn samuti koos abikaasaga. Adriana on abielus Leningradis sündinud muusiku Aleksander Puljajeviga ja nad elavad Saksamaal.

• https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/114953 - b12342981.pdf lk 81 - NB! kogu Glehnide sugupuu siin!

1850 Tallinn (Reval) linn; revisjonilehed; kodanikud ...; 1850 Saaga EAA.1864.2.IX-9:211

• https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_von_Glehni_t%C3%A4nav