

public profile
Lõpetas Bakuu reaalkooli 7. klassi. Sõjalise hariduse sai Vilno sõjakoolis 1908–1911. Astus veebruaris 1908 reamehena vabatahtlikult teenistusse 117. Jaroslavli polku. Augustist 1911 teenis 32. Siberi kütipolgus. Ülendati alamleitnandiks augustis 1911 ja leitnandiks detsembris 1914. Osales Esimese maailmasõja lahingutes Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal ja Leedus. Sai neljal korral haavata ja korra põrutada. Pälvis Vladimiri 4. järgu, Anna 2., 3. ja 4. järgu ning Stanislavi 2. ja 3. järgu ordenid. Leitnant Aleksander Rosalk oli autasustatud Georgi mõõgaga, kuna lahingus 31. jaanuaril 1915 Sarkeni küla juures viis oma roodu täägirünnakule ning lõi sakslased välja nende kaevikutest. Langes haavatuna 14. detsembril 1915 Vilno all sakslaste kätte vangi, kust vabanes detsembris 1918.
Saabus tagasi Eestisse ning astus 4. jaanuaril 1919 teenistusse sisekaitseülema käsundusohvitserina. Veebruarist 1919 nimetati sisekaitseülema teiseks abiks. Samal kuul määrati Saare maakonna ajutiseks komandandiks ning märtsis alaliseks saarte komandandiks. Osales Saaremaa mässu mahasurumisel. Juunist 1919 oli Saare maakonnas viibivate sõjavägede juhataja ning Kuressaare garnisoni ülem. Ülendati juulis 1919 alamkapteniks. Sama aasta oktoobrist määrati 8. jalaväepolgu ülema abiks. Osales lahingutes punavägede vastu Lõunarindel ja Narva all. Detsembris 1919 ülendati kapteniks. Sama kuu lõpul nimetati 2. jalaväepolgu ülemaks. Lahkus sõjaväeteenistusest oktoobris 1920. Vabaduse Ristile lisandus 100 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses, Vabadussõja Mälestusmärk ning Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal. Autasumaa suurusega 48,94 hektarit eraldati Harjumaa Kaiu-Karitsa mõisast. Karitsa taluks ristitud koha sai rendile alates 1923. aasta maist. Omandas krundil asunud hooned ning koht kinnistati tema nimele detsembris 1931. Astus veebruaris 1923 teenistusse Piirivalve Valitsusse ning oli kuni vabastamiseni septembris Läänemaa jaoskonna ülemaks. Kuulus ühtlasi liikmena Piirivalve Valitsuse ohvitseride aukohtusse. Siirdus sügisel 1924. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Saabus 1932. aasta suvel tagasi Eestisse, mil selgus ebameeldiv üllatus. Tema piirivalve jaoskonna ülemaks oleku ajal olid mõned alluvad omastanud riigi raha ja üritasid süüd Rosalki kaela ajada. Uurimise käigus tuvastati nõrk järelevalve alluvate üle ning kohustati hüvitama nende tehtud kahju. VRVÜ Tallinna osakonna liige 1933–1940.
Elas järgnevatelt Tallinnas ning rentis alates 1933. aastast Balti jaamas väikest raamatuäri, mille pidajaks oli veel jaanuaris 1941. Aleksander Rosalki hilisem saatus on teadmata. Pole välistatud, et võidi mobiliseerida kui endine ohvitser ning viia Nõukogude Liitu. Samas on võimalik, et sai surma sõjategevuse käigus või pääses hiljem hoopis Läände. Aleksander Rosalki hilisem saatus on teadmata. (Vt elulugu VMA 2005: 153–155.)
Saaga EAA.1937.1.101:159?2224,498,1774,2488,0 Saaga EAA.1937.1.101:160?318,690,1812,2244,0
1889 |
December 4, 1889
|
Lõimetsa küla, Adavere v, Pilistvere khk, Viljandimaa
|
|
1920 |
1920
|
||
1942 |
February 28, 1942
Age 52
|