Aleksander Müürisepp sündis Viljandimaal Puiatu vallas 22.01.1881. Lõpetas kohaliku vallakooli, jätkas õpinguid Viljandi linnakooli ja H.Treffneri gümnaasiumis. Tartu Ülikoolis õppis ta arstiteaduskonnas ja Riia Polütehnikumis ehitusosakonnas, mille lõpetas 1913.a. diplomeeritud insenerina. Edaspidi teenis ta leiba Astrahani linnainsenerina (1913-1920). Tagasi Eestisse ja hakkas tööle teedeministeeriumis vaneminsenerina. Peagi tuli Kohtla-Järvele ja hakkas tööle AS “Esimene Eesti Põlevkivitööstus” Kohtla-Järve kaevanduse direktorina. Lisaks tööle võttis ta aktiivselt osa kohalikust spordi-, kultuuri-, seltsi- ja ühiskondlikust elust ja ta toetas aineliselt sporti nii auhindade kui rahaga. Aitas rajada Kohtla-Järve staadioni. Aleksander Müürisepp oli Eesti Inseneride Koja liige ja allveelaevastiku sihtkapitali Kohtla-Järve abitoimkonna liige – selle eest autasustati teda sihtkapitali I järgu märgiga. A. Müürisepp oli kohaliku skautrühma vanem ja patroon, kuulus aktiivselt Kaitseliidu Kohtla-Järve kompanii juhatusse ( tema toel saigi kaevanduse kompanii tegevus aluse – ta kasutas kaitseliitu kaevanduses töötavate sõjavangide ohjamiseks) Kaitseliidu poolt hinnati tema tegevust Valgeristiga. A. Müürisepp oli aktiivselt osalev Kohtla-Järve kaevanduse haridusseltsis – koos keemik Karl Lutsuga moodustasid nad tuumiku. Kaevandusel oli suur osa uue koolimaja ehitamisel. Aitas läbi viia Kohtla-Järve I laulupäeva 1938.a. augustis. A.Müürisepp elas Siidisuka linnaosas (praegune aadress K.Lutsu 2). Oli ka üks Kohtla-Järve aedlinna loomise algatajaid ja toetajaid.

Aleksander Müürisepp arreteeriti Sillamäel 04.06.1941.a. ja saadeti Permi oblastisse Ussollaagrisse,kus ta suri 15.01.1942.a.

Arthur Ruusmaa, aluseks muuseumi kogudes olevad materjalid.

Viited:

• Virumaa
• Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940
• Personaalraamat, ärakiri L-O, Õ (II pihtkond), ...; EAA.3150.1.759; 1913-1940