Saaga EAA.3144.1.148:33 Personaalraamat 1910-1940

Saaga EAA.3144.1.132:33 Personaalraamat 1865-1910

• Matmispaigad - kultuurimälestised: Lukas, Albert, eesti Vabadussõja VR II/3, kaptenmajor, 22.(vkj 10.)02.1899-25.04.1980, mereväelane.Samas abikaasa Mary-Melanie sünd. Masing 1905 - 2001 ja tütar Ingrid Lilliehöök 1927 - 2004
• Omakäeline elulookirjeldus 30.12.1932

Sündis 22. (vkj 10.) veebruaril 1899 Viljandimaa Kõo valla Arusaare mõisa Võhma küla taluomaniku pojana. Abiellus 9. mail 1926 Tallinna Kaarli kirikus Mary-Melanie Masinguga (1905–?). Tütar Ingrid (1927). Õppis valla- ja Pilistvere kihelkonnakoolis, Tallinna Peetri reaalkoolis 1916–1919. Sõjalise hariduse sai Mereväe Kadetikoolis 1919–1921, Inglismaal suurtüki, divisjoni ja elektriala kursustel 1925 ning Mereväeohvitseride taktikaala täienduskursustel 1939. Vabadussõjas osales vabatahtlikuna 26. novembrist 1918 Tallinna kaitseliidus, detsembrist Tallinna Kooliõpilaste Pataljonis. Viidi märtsis 1919 Meredessantpataljoni ja juunist suurtükilaev Lembit mereõpilaseks. Novembrist 1919 arvati Mereväe Ekipaaži ja läkitati ohvitserikutse omandamiseks Sõjakooli mereväeklassi.

Vabaduse Ristile lisandus 13 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses, Vabadussõja Mälestusmärk ja Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal. Autasumaa eraldati maist 1928 Harjumaa Riisipere valla Nurme mõisast. See 37,31-hektariline koht sai nimeks Nurme talu. Talu pidama ei asunud ja müüs selle õigused samal aastal. Ülendati Mereväe Kadetikooli lõpetamisel detsembris 1921 mereväe nooremleitnandiks. Teenis jaanuarist 1922 miiniristleja Vambola kompanii ülema, vanema suurtükiohvitseri ja komandöri abina. Alates märtsist 1932 suurtükilaev Laine komandöri kohusetäitja ning jaanuarist 1934 komandör. Oli ühtlasi maist novembrini 1932 Mereväe Ekipaaži kohtu liikmeks. Teenis novembrist 1932 maini 1933 komandeerituna Merejõudude Baasis suurtükiohvitserina. Septembrist 1935 komandeeriti Merejõudude Baasi suurtükiohvitseriks, kuid jäeti vormiliselt edasi Laine komandöriks. Ülendati veebruaris 1938 kaptenmajoriks. Novembris 1939 viidi üle teenistusse Merejõudude Baasi suurtükiohvitseriks. Teenis sellel ametikohal kuni 1940. aasta lõpuni. Oli korduvalt Mereväe Ohvitseride Liitkogu aukohtu ja juhatuse liige ning esimees 1937. aastal. Kuulus VRVÜ Tallinna osakonda 1934–1940.

Pääses pärast Teist maailmasõda koos perega Rootsi. Töötas Stockholmi Tehnikaülikooli juures. Albert Lukas suri 25. aprillil 1980 Stockholmis Brommas. Maeti Sigtuna Maria kiriku kalmistule.

EELK Pilistvere koguduse sünnikanne nr 40/1899; ERA, f. 31, n. 5, s. 1826, l. 21; ERA, f. 63, n. 10, s. 8202; EVK 1935: 196; Eesti Päevaleht 1980, nr 39: 5.

Foto - Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110702604166&img=era095...

Foto - http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=839329&_xr=5e8612...

Ohvitseride andmekogu - http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=21647

Foto - https://www.muis.ee/museaalview/2730951