Käisime täna Bataškovide teemat uurimas sugulaste pool.
Selgus, et Aleksander Bataškov oli enne lahkumist Vandjala kandist olnud jääger (vist mõisa teenistuses).
Tema naise Leena Bataškova (Tuisk) isa oli aga mitte väga kaugel asuva mõisa (pean diktofonilt üle kontrollima mõisa nime) juures koerakasvataja. Et seal piirkonnas oli palju koeri kasvatatud.
Leena isa (või vanaisa) oli Rootsist pärit, aga talle pandi eesti perenimi.
Leena sugulased laenasid Aleksandrile raha, et see saaks uues kohas maja osta. Kuni esimese Eesti VR lõpuni maksis Leena seda võlga.
Lahkumise põhjuseks öeldi, et piirkond oli ülerahvastatud, maad ei jätkunud ja muld polnud mitte just liiga hea. Uue koha peal oli väga hea pinnas olnud ja ruumi ka.
Meil emaga tekkis korraks mõte, et äkki ei olnud Aleksander ise jääger, äkki oli siiski ta isa, aga jutud käisid just Aleksandri kohta.
Kostivere mõisatöölised elasid suures osas Vandjala külas, saunakohtadel.
Leena Tuisu isa:
Seega on tegemist Maardu mõisaga.
1700 alguses olid Saha, Jägala-, kostivere-, Maardu mõisadel venelaatest valitsejad.
Katariina ostis võlgades mõisad ja müüs need hiljem edasi.
Sellest on juttu ka Vandjala küla raamatus:
http://issuu.com/otse.info/docs/vandjala_lehek_ljedw/1?zoomed=&...
Sellest on juttu ka Jõelähtme kirikuraamatus 1700-1760, mis on tõlgitud eesti keelde raamatuna Muinsuskaitseameti ja Jõelähtme koguduse eestvedamisel. Seega legend Vandjala küla kohta vastab siiski tõele, et
Kadrioru lossiehitajad Maardu mõisa, siin just Mucka külla ja Vandjala külasse omi maju ehitama hakkasid.
Samuti tundub vatsavat tõele ka teine legend, et mõisnik vahetas neid jahikorte vastu
Maardu mõisa all on Leena Tuisk pere kirjas.
Siin on sama foto Picasawebis: http://picasaweb.google.com/lh/photo/j7XixM8yLgdvAiOCOgva_w?feat=di...
http://www.geni.com/projects/Wenemaa-wabidikest-mehed-ja-nende-nais...
Soovitan siinkohal ka samasse piirkonda kuuluvat projekti "Wenemaa wabidikest mehed ja nende naised Jõelähtme kihelkonna Kostivere mõisa ajaloos"
Oma mõtteavalduse parandus siin arutelus:
krijutasin siin eelnevalt, et vanaproua jutus mainitud mõis on Maardu mõis. Aga ajasin segamini kaks sama pere liiget: A.Haruoja, kes oli Maardu mõisas, Leena aga Peningi mõisast hoopiski pärit.
Seega võiks tegu olla ikkagi Kostivere mõisaga, sest seal mõisnik aretas
selliseid hurda moodi jahikoeri.