just nii ongi. kuna nende elamise aegadel võeti kasutusele/pandi perenimed, siis enne perenimede panekut oli inimese nimi kas viitega isa nimele ja/või viitena talunimele (või ka kombinatsioon mõlemast). Lisaks on jäänud mulje, et üksikutel juhtudel on kasutatud ka viidet kas vennale (näit. Jaagup Tooma veli) või kasuvanematele.
Maddise Mihkel peaks tähendama, et pärisnimi on Mihkel ja isanimi Maddis (ehk Mihkel Maddis'e poeg).
ma olen nad tavaliselt nii kauaks pikkade versioonidena üles jätnud kuni mõlemate (nii isiku enda kui isa kohta saab viited juurde lisada). pikem nimekuju hõlbustab otsimist.
Kui vajalikud viited juures, siis võib nime jätta lühemaks (näiteks ainult Mihkel) ja pikema(d) versiooni(d) panna "nickname" jaotusse. minu arust peaks nüüd ka otsimissüsteem seal asetsevad nimed tuvastama.
Pikem (isanimega) vorm on kasulik ka seetõttu, et kui vaja mingit viidet otsida, siis suur hulga (või ka valdava enamuse) dokumentide puhul on kasutusel just seesama pikk isanimega vorm, kuna perenimesid ei ole veel kasutusel võetud.
Ehk siis see identifitseerib inimest.
Tagantjärgi tõepoolest on inimestele võib-ollajuba ka perenimed pandud, kuid enamus eluaegsetest dokumentidest on tõnäoliselt ilma perenimesid kasutamata.
Ja praegust konkreetset oukorda võib veelgi keerukamaks muuta asjaolu, et selle 1797 sündinud Maddise Mihkli isa on Mihkli Maddis, ehk see laseb siis eeldada, et 1797 sündinud mehe (Mihkel) isa on Maddis ning vanaisa tõenäoliselt Mihkel.
seda nime muutumist aja jooksul on hea jälgida näiteks laste sündide juures. Lisasin sinna "timeline" jaotusse viited laste sündidele - sealt on hea jälgida kuidas esimeste laste juures on isa puhul kasutusel pikem nime vorm ja lõpupoole juba lühike vorm (lihtsalt ees- ja perenimi)
