Hiiumaal tolleaegses Reigi kihelkonnas on Heiste küla (Hüti naaberküla). 1681 a. on Partsi mõisa adramaarevisjonis (EAA.1.2.941, k. 91) Heiste dorff (Heiste hackan, s.t.adramaa) ja k.1590 "Häfflägret Pardas" (mis peaks tähendama umbes mõisarahvast, s.t. mõisa ametimehi), Heiste hackan. Seal mõlemas kohas on märgitud ka üks Hinrich. 1695-97 näljahäda materjalides (EAA.1.2.943, k. 1107 on Heiste Hindrich, k.1098 Lõpel Matse Hindrik & Matse Greis). Huvitavaks läheb k. 1171-72, kus on märgitud "Heiste ell(er?) Partziby" ja k. 1055-1056, kus on juba selgelt "Heiste eller (rootsi keeles ehk, või) Parziby". Tükk aega tekitas see minus segadust, et asjades selgusele jõuda. Arvan, et nüüdseks olen aru saanud.
Partsi mõis on asutatud 1620-ndatel aastatel ja 1628 asutati Hüti klaasikoda. Arvan, et Partsist asustati kedagi Hüti klaasikotta ja ta sai küla nime kaasa. 1695 on seal vaid üks talu, 1686 pole üldse mainitud. Heiste hääldub sks. keeles "haiste" ja Lõpel on 1727 esmakordselt nimetatud "Haeste Hindri Mats". Siit järeldan, et Hindrichi algkodu oli Partsis, kust ta 1695-97 näljahäda ajal asus(tati) Lõpele (sellest kahes külas kirjas) ning sai Heiste küla nime kaasa kui talunime. Selline päritolu külanimi talunimena oli päris levinud.
Kupja ametist. 1726 vakuraamatus on ta kohta selgelt kirjutatud "kubjas auf Pardas" (kubjas Partsist), mis viitab selgelt kupja ametile. Samas on (Kärdla) Mats Peterssoni & "küllawardi Hindri t. Greth" abielu 9.12.1716. Vardja ei ole otseselt mõisa kubjas, vaid rohkem külakubjas. Võimalik, et sel ajal oli tähendus natuke teine või ei tehtud lihtsalt vahet. Kuna ta arvatavasti oli algselt Partsi mõisarahva hulgas, siis pidi ta mingi ametimees mõisas siiski olema.
