http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=5&iid=200250752244&img...
Kas selle vakuraamatu kirje põhjal on teada, millal Ossip Lewonjev (Jazõkov) tuli Lohusuusse ja kust saab teada, millal nende pere Eestisse tuli?? Ootuses,et keegi aitab mind seekord....Tiiu Erich
Tere Не показывать
Nende Saaga küsimuste kohta on meil siin kohe eraldi arutelu olemas.
http://www.geni.com/discussions/107376
Ükshaaval avalikku ruumi postitades ei leita tihti neid palveid/postitusi ülessegi.
Jaksu
Lauri Kreen
Algsele küsimusele saab vastust otsida siit
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.5.55:42?170,1514,1112,3...
Nagu näha, on Ossip Lewontjew juba 1795 HL kirjas koos naise ja lastega (neid jagub ka naaber lk-le).
sünniaastaks on tõenäoselt 1753
siin on 1782 HL,
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.5.54:31?308,771,876,540,0
Naaber lk on pikem kirjeldus inimeste päritolu kohta, kuid see ei puuduta otseselt teda.
Seal on küll kirjas Ossipi noorem vend Allexi, aga too on 1795-ks surnud. Tundub ka, et Fedosja on Ossipi õde ja on Mustveesse abiellunud.
Aga Feodori isanimi (või äkki isegi emanimi) on selgelt eristuv, mistõttu ma teda Ossipi vennaks küll ei paneks. Lenoschoff, Lenonshoff -- Leenu? talu?
Kui tahta vastust, oleks mõistlik need 1744 ja 1721 lingid siia lisada. Ise ma seal huupi tuhnida küll ei viitsi. ;-)
HL 1758 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=RGADA.274.1.238/9:89?202,913,567...
HL 1721 siin on Liwonti Savastjani poeg , kas see 1-1 ...tähendab, et ta on pereta? Tänud ette! Tiiu
Не показывать
1721 Lewonti Sawastjanoff on ilma naiseta, aga tema majapidamises on 1 tööealine naine ja 1 alla 15 aastane poiss.
Võimalik, et lapsed, võimalik ka, et õde ja poeg või muud sellised variandid õde ja noorem vend õde ja õe abieluväline laps.
Arvestades olustikku (kalamehed rannakülas), usun, et tal teenijatüdruku pidamiseks vajadust ja raha polnud
Võiks ju vaadata, kas nende sünde on kuhugi kantud
näiteks siin?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1265.1.60
Panen siia Ossipi profiili ka Осип Леонтьевич Языков
Koondasin teada oleva info ja tõlked tema alla kokku
Sellel ajal võib nende sünde ja abielusid olla ka luterlaste kirikuraamatutes (Jõelähtme kogememuse põhjal arvatud)
Lohusuu kirikuraamat 1723-1774 on täitsa olemas. Võib kindlasti ehk ka sealt õnne proovida http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1265.1.60:6
Tõlgete põhjal võivad nad siin olla ja elada juba ka Rootsi ajal. Tatarlaste kohta pole veel praegu midagi selgunud . Pigem on neid venelasteks vakuraamatutes nimetatud
Частный профиль - see materjal on seal poolik.
Tervenisti vaid siin: http://www.apollo.ee/catalogsearch/advanced/result/?autor=Johannes+...
Netis ringi seigeldes ja uurides, julgeks välja pakkuda Tiiule, et õnne proovida "Peipsiäärsete vene vanausuliste nimekiri külade kaupa " http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=183&iid=200250557521&...
Nende vakuraamatute põhjal on see pere tõeäoliselt siin olnud juba Rootsi aja lõpu poole.
Ajalugu räägib, et vene vanausulised põgenesid siiapoole elama tagakiusamise eest. Panin selle Ossip Jasõkovi alla hulga linke uurimiseks vene vanausliste ajaloost.
Veneküla ehk Vene-Lohusuu (vene Логовесь) oli küla Peipsi järve looderannikul Lohusuu alevikus Avijõe suudmes. Küla rajasid vene kalurid 18. sajandil. 1975. aastal liideti Veneküla Lohusuu alevikuga. Veneküla territooriumile jääb Lohusuu Issanda Ristimise kirik. http://et.wikipedia.org/wiki/Venek%C3%BCla_(Lohusuu)
Lohusuu jaguneb kaheks: 18. sajandil vene vanausuliste poolt Avijõe idakaldale rajatud Vene-Lohusuuks (Veneküla) ja läänekaldale jäävaks Eesti-Lohusuuks.Lohusuu on põline kaluriküla, esmamainitud juba 1599. aastal (Jugowiec-Logowiec). 17. sajandi alguse Rootsi kaardil on Avijõe suudmes mõlemad kaldad tähistatud nimega Losaſe kyle.[3] Lohusuu piirkond kuulus Vaiga muinasmaakonda ja Torma kihelkonda. Keskajal kuulus Lohusuu piirkond Laiuse ordulinnuse võimkonda. 1677. aastal rajati Lohusuusse abikirik, aastatel 1746–1774 oli Lohusuu koguduse pastoriks Johann Georg Eisen. Lohusuus, kiriku köstri Kristjan Masiku peres sündis väljapaistev rahvavalgustaja, keele- ja kirjamees ja õ-tähe kasutusele võtja Otto Wilhelm Masing (1763–1832). Nõukogude ajal kuni 1959 aastani oli Mustvee rajooni koosseisus. Lohusuu alevik moodustati 1977. aastal, kui liideti Lagedi, Lohusuu, Separa, Ülejõe ning Veneküla http://et.wikipedia.org/wiki/Lohusuu
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.949.1.1610:186?1169,429,594,...
Paluks teada, kes on siin Darja? Kas 2. tütar või äkki tütretütar? Ja mis on Lukerja ette kirjutatud? Tänud ette! Tiiu
Tere kõik - teeme nüüd nii, et SAAGA küsimused lähevad tagasi SAAGA teemasse:
http://www.geni.com/discussions/107376