Isikukirjete sisukus versus rohkus genis

Siin on põhiline küsimus - kuidas viia õpetused-soovitused genilasteni.

Geni juhendites ja aruteludes on vist küll juba kõik vajalik ning soovituslik kirjas, aga selle ülesleidmine eeldab esmalt pealehakkamist, siis püsivust. Ma olen kindel, et suur hulk genilasi ei ole isegi teadlikud aruteludest.

Geni avalehel peaks olema silmapaistev (näit. roheline) nupp JUHENDID ja selle all õpetused alustajatele (elementaarsed nõuded isikukirjele), suurematele huvilistele ja süvitsi minejatele.

Teine vajalik nupp on TEHNILISED NÕUANDED.

Kolmas nupp peaks olema LINGID - lisaks Saagale on ju veel hulgaliselt allikaid (näit. ajaloolised kaardid).

Juhendeid võib koostada ka ühistööna - keegi võtab ohjad enda kätte, teeb valmis algvariandi ja küsib nõu, kas/kuidas on vaja täiendada/muuta. Viib muudatused sisse ja esitab uuesti ülevaatamiseks.

Valmis materjal läheb Geni avalehele terviklikul kujul. Kui aja jooksul tekib parandusi, asendatakse materjal ja selle kõrvale tekib sildike Uuendatud.

Tore oleks avalehelt leida ka nuppe KÜSIMUSED
ja VAJAN ABI! - sinna saaks saata viited näit. valede mestimiste kohta, mida haldaja ei ole võimeline tagasi õigeks pöörama.

Selline oleks minu arvates tõhus töökeskkond.

Ma annan endale aru, et selle loomine ei sõltu Eesti genilastest, aga algatusi saab ikka teha, kui leitakse vajaliku olevat.

Teine probleem on muidugi ressursid, mida sellise süsteemi käivitamine ja tööshoidmine nõuab.
Neid ei paista olevat, aga - unistada ju võib!

Erinevad õpetused ja juhendid oleksid tänuväärsed asjad, aga see on tõepoolest küsitav, kui paljud neid loevad. Ise olen täiendavat materjali koondanud suguvõsa kroonikasse. Enda mälestuste osa on muidugi kõige suurem, aga ka vanemate sugulaste mälestusi olen püüdnud kirja panna. Ja pildimaterjali. Korralikult paika panemata on vanemad leitud/ otsitud materjalid.
Teine pool on genis vigade tekkimine/ tekitamine. Kas võib keegi öelda, et pole neid teinud? Seega olen mina püüdnud ka võrdlemisi paljusid sugulasi kutsuda genisse ja kinnitanud neile, et just nemad oskavad oma pere esivanemaid, omakseid kirja panna. Kuidas teisiti saame me noori haarata oma esivanemate lugu uurima? Minu meelest on see väga tore, kui nad genisse tulevad ja ma märkan, et nad on lisandusi teinud ja vigade puhul nõu küsinud.
Ja arvan ka, et koostööpartnerite juurdeleidmine on samuti igati tervitav ning üksteist täiendades või abistades saame me oma sugupuid paremini üles ehitada.

Küsimus on huvides.
Alustuseks vajaksid uued liitujad juhendamist, kuid enamasti tavakasutaja kirikumeetrikat ei uuri - see on lihtsalt keeruline, vajab süvenemist. Seega piirdutakse vaid oma pere ja mälestuste põhjal kirjapanekuga. Ka paljud suletud puud on lihtsad- vaid lähemate sugulaste kirjapanekud- kuigi seal võib olla ka väga sisukaid ülestähendusi.

Seega suudab Saaga andmetel Genisse materjali lisada edasijõudnu, kes mingil põhjusel on sellest huvitatud.

Strateegia 1 - Haarata maksimaalne pind, et siis hiljem ehk täpsustada. andmeid ja muuta puud sisukamaks. Kuna pidevalt on vaja profiile lisada ja "liine" korrastada siis lükkub puu sisukamaks muutmine üha kaugemasse tulevikku.

Stateegia 2 - Uurida iga profiili juures kõiki seonduvaid viiteid, kirikutähti, sünni-, surma-, ja abielumeetrikat ja üritada tõlkida kogu gooti kirjas olev vanas saksa keeles olev info. Nii tekiks vaid faktidel põhinev sugupuu koos lisanduva infoga.

Tulemus
Strateegia 1 - iga päev 10-20+ uut profiili infoks nimi ja sünd-surm Info sageli privaatne.
Strateegia 2 - iga päev 3-6 uut sisukat faktidel põhinevat profiili + 4- 10 viidet allikatele. Info võimaluse korral avalik.

Kumb valik teha?

Ja neljandal päeval edukas mestimine strateegia 1 kasutajaga.

Mul on raske 1. strateegia rakendaja hingeellu ja huvidesse sisse elada, aga muidugi pole see mingi näitaja. Vaatenurgad on inimestel tihti väga erinevad. Strateegiat 1 ja strateegiat 2 minu meelest ühitada ei saa, mistap küllap tuleb oma puud viimistleda mujal kui Genis (= avalikus baasis) ja Genis käia musta materjali saamas (mida siin on ja mis on väärtuslik). Annan aru, et ka selline suhtumine risustab Genit, aga see on umbes sama, et kolid Mustamäelt ära, sest ei jaksa enam naabritega sõdida. Kusjuures inimesed ju ok, lihtsalt huvid erinevad: kes tahab lilleklumpi, kes tahab autot parkida.

Strateegia 1 harrastajad võiksid parem võtta ühe koguduse meetrikad ja neid järjest ümber kirjutama hakata, et nendest meetrikatest saaks isikuid otsida.
Selle tegevusel on ainult plussid.
Profiilide ehk ridade arv on väga suur (mingi 50 000 - 100 000 rida tuleb keskmiselt kindlasti ära).
Töö on iseenesest suhteliselt lihtne, võtad meetika ette ja hakkad muudkui kirjutama. Kui pastoril pole eriti hea käekiri siis on natuke keerulisem.
Hiljem on andmebaasi kasutajad sulle väga tänulikud, sest selline töö lihtustab ja kiirendab väga palju sugupuuuurijate tööd.

Muidugi need meetrikad peab ümber toksima Excelisse mitte siia Genisse.

@ Mardo Margumets: Mina oleksin nõus nõus viima kirjeid Exelisse vabal ajal, kas ja kuidas seda alginfot ja kellet küsida

Ideaalne oleks muidigi see 2. variant. Aga elu näitab, et ideaalid realiseeruvad harva. Aga ideaali poole tasuks püüda. Ma arvan, et kui Geni meetrikaraamatust leiab perekonna, siis võiks selle ikka kohe sisse kanda. Ja siis hakata täpsustama . Kontrollida üle sünni ja surmakuupäevad, abiellumised. Ka leeritamise kuupäevad on kätte saadavad. See viimane on hea lisakontroll, et ega vahepeal ei ole kogemata mingi teine samanimeline ette juhtunud. No võib ju arutada, et kas seda ei võiks kõik teha enne Genisse sisse kandmist. Minu meelest on sisestajale lihtsam ja ülevaatlikum niiviisi. Lisaks tuleks siis ka kohe teave võimalikust teisest sisestajast ja saaks temaga infot vaheteda.

Aga loomulikult on see sissekandmise töö järjepidev, st üle kontrollimisega alustatakse kohe, mitte aga poole aasta pärast. :)